PSÜÜHIKA PSÜÜHILISED PROTSESSID PSÜÜHILISED PSÜÜHILISED OMADUSED SEISUNDID Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament, iseloom, võimed mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp.
Teised om Joonis. 2.1. Indiviidi ja organisatsiooni suhted Teadmised on isiku (indiviidi) omandatud tunnetuskujundid, mis tekivad kogemuste täpsustamisel ja üldistamisel. Teadmised on eesmärgistatud tegevuse tarvilik eeldus ja koostisosa, sest nende vahendusel luuakse uued tegutsemisskeemid ning mõtestatakse toiminguid. Näiteks personalijuhina töötamisel vajatakse teadmisi seadusandlusest. Vilumised on harjutades omandatud otstarbekad tegevused, mis võimaldavad täita vaimseid (näiteks arvutamine) ja füüsilisi (näiteks auto juhtimine) ülesandeid. Vaimuanded on võime uusi vilumusi omandada ning seetõttu võib neid nimetada eeldusteks. Eristatakse eeldusi, mis aitavad tegeleda vaimse tegevusega (näiteks arvutamine ja sõnaline eneseväljendus), füüsiliste toimingutega ja psühhomotoorseid eeldusi. Viimaste all peetakse silmas neid, mis võimaldavad omandada vilumisi, milles
annaabi.ee 
