Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"viltuste" - 5 õppematerjali

Öösaar
4
doc

Öösaar

Nüüd olin mina see, kes arvatavasti oli sattunud sellele saarele. Nimetasin selle saare Öösaareks ja elanikud öölasteks. Hakkasime koos öölasega saare peal ringi käima, minu silmad eristasid ka juba ilma taskulambita, kus miskit asus või milline see saar välja nägi. Öölaste silmad andsid piisavalt valgust selleks. Saarel oli mitmeid elamuid, kuid ükski ei sarnanenud inimeste majadele. Iga majakene asus eraldi suure trepiastme peal, välimuselt olid nad lapergused, viltuste uste ja akendega. Aedades kasvasid neil kõverikud ilma lehtede ja õiteta puukesed, mille küljes rippusid imelikud pikad ussi moodi vilkuvad loomakesed. Lillepeenras maja ees olid helkivate õitega lilled, mis seisid reas nagu tikud. Kui ma olin juba mõnda aega saarel ringi käinud, hakkas levima jutt minu saarel viibimisest. Öölased kes olid oma majades, tulid kõik välja mind uudistama, ka mina vaatasin üllatunud näoga neid ja nende elamisi

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
Luukalad ja kõhrkalad
8
doc

Luukalad ja kõhrkalad

Headel ujujatel on kiireks liikumiseks kohastunud torpeedojas keha. Mõõtmed kõiguvad suurtes piirides: kõige väiksemate liikide pikkus ei ületa 15-30cm, suuremad varilõpuselised on 15-20m ja nende kaalu mõõdetakse tonnides. Lõpusekaant varilõpuselistel ei ole ja kummalegi keha küljele avaneb 5-7 lõpusepilu. Paljudel on ka hingatsid. (Loomade elu, 4 köide) 4.2 Varilõpuseste siseehitus Varilõpuste hammaste kuju on väga mitmekesine. Hambad paiknevad lõugadel sirgete ja viltuste ridadena. Tavaliselt funktsioneerib ainult välimine rida, ülejäänud hambad on sissepoole painutatud ja asendavad välimisi, kui need kuluvad. Varilõpuseste tähtsad anatoomilised tunnused on keeritskurd sooltorus ja arterioosikuhik südames. (Loomade elu, 4 köide) 4.3 Varilõpuseste sigimine Varilõpuseste sigimine on omapärane. Viljastamine toimub emase kehas. Selleks on isastel kaks

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
PAHTLID-PLAATIMISSEGUD JA PÕRANDAVALAMISSEGUD
12
doc

PAHTLID, PLAATIMISSEGUD JA PÕRANDAVALAMISSEGUD

· Segu kulu 1 m2 plaatide paigaldamisel on 3 4 kg sõltuvalt aluspinnast ja segukihi paksusest. PLAATIDE VUUKIMINE · Oma heleda tooni ja peene (fraktsioon kuni 0,4mm) täiteaine poolest on Naks5 sobilik segu ka keskmiste ja laiemate vuukide täitmiseks. · Maksimaalne vuugi laius 10 mm. · Plaadi vuukide täitmisel soovitav kasutada kummist pahtlilabidat. · Enne vuukimist on soovitav vuugitavate plaatide pinda niisutada. · Segu kantakse vuukidesse viltuste pahtlilabida tõmmetega üle vuukide. · Sõltuvalt keskkonnast peab plaadid üleliigsest segust ettevaatlikult puhastama 1530 min. jooksul pärast vuukide täitmist. · Puhastamiseks soovitav kasutada niisket käsna. · Lõplikult puhastatakse plaadid kuiva lapiga pärast niiskuse kuivamist. · Segu kulunorm vuukimisel 12 kg/m2. PIIRANGUD · Segu kui ka aluspinna temperatuur peab olema plaatimisel ja vuukimisel 2 ööpäeva vältel üle

Ehitus → Ehitusviimistlus
95 allalaadimist
Sinise planeedi projekt
110
pdf

Sinise planeedi projekt

asustajad) meie. INTERACTORS Väike grupp tulnukaid, kes on otsustanud sekkuda (Sekkujad) meie ajalukku ja kui võimalik, teha muudatusi. 23 ¾ TULNUKATE KOHALOLU MAAL Praegusel ajal külastab Maad umbes 160 erinevat teadaolevat tulnukatüüpi. Järgnevad on kõige enam nähtud tüübid: Hallid, tüüp 1 ­ on Rigelian-id Rigel tähesüsteemist. Nad on umbes 120 cm pikad, suure pea ja suurte viltuste silmadega. Jumaldavad tehnoloogiat ja EI HOOLI MEIST. See tüüp sai populaarseks Strieberi raamatuga "Communion". Nende ellujäämiseks on neil vaja elutähtsate organite eritisi, mida nad saavad meilt, Maal elavatelt. Hallid, tüüp 2 ­ on pärit Zeta Reticulae 1. & 2. Solar (päikese)süsteemist. Üldine välimus on sama, mis tüüp 1-l, kuigi sõrmede asetus ja nägu on natuke teistsugused. Need Hallid on komplitseeritumad kui tüüp 1

Filosoofia → Filosoofia
42 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

korral.  Vaadake, kas esinevad vigastuse nähud (haav, marrastus, verevalum) kaelal ja rindkerel. Pidage meeles, et patsiendil on selg ja küljed (kaenlaalused). Pöörake patsienti, et välistada läbivad haavad seljal. Kui te ei saa seda kergesti teha, lükake käed haavade otsimiseks kannatanu selja alla ja seejärel kontrollige oma kindaid vere olemasolu kohta.  Vaadake rindkere liikumist: kas mõlemad küljed liiguvad ühtlaselt? Kui üks pool on ületäitunud viltuste roietega ja liigub vähe või üldse mitte, viitab see ventiilpingelisele pneumotooraksile.  Katsuge, kas esineb krepitatsioone (luuvigastus või kirurgiline emfüseem).  Katsuge, kas esineb trahhea dislokatsioon (ventiilpingelise pneumotooraksi hiline näht).  Kuulake nõrgenenud või puuduva hingamiskahina kohta, kui foonmüra seda lubab. Perkuteerige muutunud kõla: seda võib sellises keskkonnas olla kergem tunda kui kuulda.

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun