Eerik Haamer 1908-1994 Elulugu • Sündis 17. veeb. 1908 aastal Kuressaares • 1919-1926 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis • 1928-1931 õppis Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonnas • 1930-1935 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi õpilasena • 1944 19. sept. põgenes Rootsi Vilsandilt • Enne surma sai paar korda Eestis käia • Suri aastal 1994 Rootsis Kungälvis Looming • Pallase kooli järel sai talle omaseks ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938 • 1950-ndatel kujutas Rootsi ja Norra kalurite elu ning Hispaania ja Portugali reiside ainetel karakteerseid lõunamaa tüüpe Kalurid 1956 • 1960-ndatel väljendus tung monumentaalsusele põhjamaist loodust ja põdrakarju kujutavatel hiigelmaalidel
Eerik Haamer 1908-1994 Elulugu • Sündis 17. veeb. 1908 aastal Kuressaares • 1919-1926 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis • 1928-1931 õppis Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonnas • 1930-1935 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi õpilasena • 1944 19. sept. põgenes Rootsi Vilsandilt • Enne surma sai paar korda Eestis käia • Suri aastal 1994 Rootsis Kungälvis Looming • Pallase kooli järel sai talle omaseks ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938 • 1950-ndatel kujutas Rootsi ja Norra kalurite elu ning Hispaania ja Portugali reiside ainetel karakteerseid lõunamaa tüüpe Kalurid 1956 • 1960-ndatel väljendus tung monumentaalsusele põhjamaist loodust ja põdrakarju kujutavatel hiigelmaalidel
Eerik Haamer Eerik Haamer sündis Kuressaares. Lõpetanud 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi, õppis tulevane kunstnik 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. 1931. aastal kujundas ta krooliujumist tutvustava voldiku. Sügisel 1944 põgenes nõukogude okupatsiooni eest Vilsandilt paadiga Rootsi, kus taasühines juba sama aasta märtsis Soome sõitnud perekonnaga. 1954.aastal suri tema abikaasa Lille Haamer. Kunstniku abikaasa Lille Haamer mängis tähtsat osa Haameri kunstnikuteel ja just naise mõjutustel ja majanduslikul toel teostusid kunstniku õpingud Pallases. Rootsis oli Lille see, kes tõukas Haamerit "Kalevipoja" illustratsioonidega tegelema. 1975. aastal kolis Kungälvi, kus suri 4. novembril 1994.
loodusharidust. · leida uusi linde Rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. RMK tegeleb Vilsandi rahvuspargi külastuskorraldusega alates 2009. aasta veebruarist. Külastajale Avatud aastaringlselt, kohaleminek Kuressaare linnast bussi või autoga 32 km Kihelkonna poole, sealt 3,5 km Papisaare sadamasse ning 10 - 12 km ongi Vilsandile. Vilsandile saab nii paadi, veoautoga kui ka jalgsi! Geoloogiahuvilised leiavad läänerannikult ja Vilsandilt siluriaegse paekivi paljandeid, milles leidub rikkalikult fossiile ja kivistunud koralle. Kes ei pelga pikemat jalutuskäiku, leiab Harilaiu poolsaarelt liivaluited, mille muutuv kuju on Eestis ainulaadne. Keset poolsaart ehitatud Kiipsaare majakas asus vahepeal poolsaare idakaldal, nüüd aga seisab see hoopis poolsaare läänekalda lähedal meres. Vilsandi rahvuspargi keskus asub Loona mõisakompleksis, kus saab uudistada rahvusparki
Saarel asub Eesti läänepoolseim maismaapunkt. Saare pindala on 5,8 hektarit.Laguun on madal ning kinni kasvamas, sest sinna liigub pidevalt adru. Vanematel rannavallidel kasvab mage sõstar, kadakas, kibuvits ja pihlakas. Nootamaa on asustamata. Nootamaa ja selle ümbrus on loodusreservaat. 41)Vesiloo saar on saar Saare maakonnas Kihelkonna vallas Vilsandi rahvuspargis Vilsandi saarest põhja pool.Vesiloo taimestikus on palju magesõstraid ja nõgeseliike. Saar on madala vee puhul Vilsandilt Riimisääre kaudu ligipääsetav. 42)Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul. Saare pindala on 8,75 km². Halduslikult kuulub Kihelkonna valda. Saarel asub Vilsandi küla, kus elab umbes 30 inimest, kuid kellest enamik talviti saarel ei viibi. 17. sajandil oli praeguse Vilsandi asemel kaks saart Suur-Vilsandi jaVäike-Vilsandi. 1809. aastal ehitati saarele tuletorn.Saar on osa Vilsandi rahvuspargist. Siin on rikkalik merelinnustik
annaabi.ee 
