linnakooli, kuid majanduslikud raskused olid suureks takistuseks edasi õpingutel. Ainus võimalus endale tollajal head haridust saada, oli sõjaväeline tee, kuhu teda esimesel katsel vastu ei võetud, viidates tema kehalisele seiseundile. Siiski ei jätnud noor Laidoner jonni ja üritas järgmisel aastal uuesti. Seekord edukalt. Nii algaski Johan Laidoneri sõjaväelise karjäär , mis viis ta lõpuks tippu, kuid ka tipust kukkumine oli sel ajal väga valus. 1905. aastal lõpetab ta Vilnjuse junkrukooli oma kursuse parimana ja teda autastati riigivapiga, taskukellaga ja sama aasta augustis ülendati noorem leitnandiks. Edasine karjäärikäik kulges kaukaasias kus J. Laidoner paistis silma eliitpolgus ja Tbelisi rautejaama kaitsel. Samal ajal valmistas ta ette sõjaväeakadeemiasse astumiseks. See ei old nii lihtne, kuna kõrgeks ohvitseriks saada tahtjaid oli palju. Ning tuli loota vaid oma andekusele ja teadmistele. Siiski see tal õnnestub ja järgneb 2
Rahvuslik valitsus kolis Kaunasesse. Kevad 1919 - enamlased lahkusid Leedust, samal ajal kui Poolakad tungisid Vilnjusesse. 1920. aastal sõdis Venemaa kodusõjas enamlaste vastu ka valgepoola. Et enamalstel oleks edu, siis pidid nad looma head suhted Leeduga. 12.07.1920 - Leedu ja Venemaa vaheline rahuleping "Moskva leping": mõlemad riigid tunnustasid teineteist de jure ning Nõukogude Venemaa tunnistas, et Vilnjus peab kuuluma Leedule. Oktoober 1920 - Poola vallutas Vilnjuse. Vilno nime all jäigi see nüüd Poola territooriumile. 1939. aastani oli Leedu Vabariigi pealinn seetõttu Kaunas. Leedu pöördus abiplvega Rahvasteliidu poole Vilnjuse küsimuses. 1923. aastal ütlesid Itaalia, Jaapan ja Prantsusmaa, et Vilnjus kuulub Poolale. 1923 - Leedu hõivas endale Klaipeda, kuigi see pidi Versaile'i lepingu kohaselt kuuluma rahvusvahelisse alluvusse. Enne I maailmasõda kuulus Klaipeda Memeli nime all Saksamaale.
annaabi.ee 
