Uus Nõukogude okupatsioon Balti riikides Uus Nõukogude okupatsioon tõi Baltimaades kaasa territoriaalsed muudatused. Juba 1944. aasta sügisel eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ning enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, kokku 5% Eesti territooriumist. Läti küljest eraldati Abrene linn ja selle ümbrus ning liideti Vene NSVF-ga. Leedu territoorium seevastu suurenes. Lisaks juba 1939. aastal omandatud Vilniusele läks Leedu koosseisu Klaipeda piirkond. Kokku kasvas Leedu territoorium 16,7%. Enamik neil aladel elanud poolakatest ja sakslastest asustati ümber Poolasse ja Saksamaale. Okupeeritud Balti riigid kujundati NSV Liidu provintsideks, mida nimetati liiduvabariikideks ja mille õigused olid veelgi väiksemad kui rahvademokraatiamaadel (st satelliitriikidel). Kohalikud kommunistlikud parteid allusid täielikult Moskvale ning kujutasid endast üleliidulise kompartei kohalikke osakondi
Eesti ja Läti aga teatsid selles, et nad on Vilniuse ja Klaipeda küsimustes neutraalsed. See leping tähendas ainult diplomaatilist ja poliitilist koostööd. Nad ei jõudnud üksmeelele küsimuses, kes võiks neile olla vaenlane number üks. Leedu arvas, et Poola ja Saksamaa; Läti ja Eesti, et N.L. (Klaipeda küsimus – Antant oli 1920 selle Saksamaalt ära võtnud ja Prantsusmaa kontrolli all moodustati seal vabalinn sarnaselt Danzigiga. 1923 vallutas Leedu kompensatsiooniks Vilniusele Klaipeda). N.L. lõpetas nüüd vastuseisu Balti liidule, kuna Leedu lubas teatada teiste riikide seisukohti Nõuk. Liidule salaja. Nõuk. Liit sai niiviisi kergelt mõjutada Eestit ja Lätit selles koostöös. Augustis 1934 toimus Riias Eesti, Läti, Leedu kohtumine, nn. üksmeele ja koostöö leping kirjutati alla. Sõjalist liitu ei õnnestunud sõlmida riikide omavaheliste vastuolude tõttu: Suhtumine Nõukogude Liitu, Poolasse ja Saksamaasse oli erinev.
annaabi.ee 
