Anton Hansen Tammsaare ``Kõrboja peremees`` Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12
"Kõrboja peremees" Teose teema: teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale. Teose probleemid: Kõrbojale peremehe otsimine - Villu armuprobleemid Kuusiku Eeviga - Villu kehv läbisaamine isaga - Villu halb nägemine ja vigane käsi - Külameeste üleolev suhtumine Villusse - Vaen Katku ja Kõrboja vahel - Eevi eluase pärast ema surma Teose sõnum: Ei maksa probleemide eest põgeneda, sest igale asjale on lahendus. Villu iseloomustus: Ei armastanud nalja (Villu ei armasta teistega naljatada, ei armasta teiste nalja pealtki vaadata, nagu oleks ta selleks juba liiga vana. Lk 113) - Armastas juua (Ja Villu joob, Villu hakkab seda rohkem jooma, mida enam ta vaikib,
Vana mõisahärra oli aga õel vanamees, kes ei hoolinud talurahvast. Ta ei tahtnud neile mingisuguseid õiguseid anda, kartes, et siis nad ei tee enam tööd ega austa endast kõrgemal astmel olevaid inimesi. Kuid raamatu lõpu poole muutis ta oma meelt ja toetas koos oma pojaga uuendusi, müües talupoegadele maad. 4. Teose alguses püüab Villu mõisahärra maadelt jäneseid, mis on keelatud. Opman, nagu ka suur osa teisi kõrgema järgu ninamehi, suhtuvad Villusse üleolevalt ja tahavad talle ta koha kätte näidata. Villu päästis aga Hugo õiglusemeelsus. Raamatu lõpus, kui Villu positsioon on tõusnud teopoisist kärneriks, juhtub põllul hobustega äpardus ning tema ja ta alluvad võetakse selle eest vastutusele. Villu satub peale, kui vana mõisahärra laseb teomehi piitsutada ja üritades teda takistada, alandab mõisahärrat. Taaskord tunnevad saksid vajadust Villu positsiooni meelde tuletada. 5
Ta oli isaga juttu ajanud, ta oli liiga palju rääkinud Katku Villust, kes kui arutu Kivimäel kive lõhub ja see võttis temalt tõsise jaanilaupäevarõõmu." Üksi lugu ei kõlanud enne piisavalt lõbusalt, kuni lõpuks Villu kohale ilmus. Anna oli teda oodanud ning kohmetu tervitus pärast pikki aastaid üksteist kohtamata oli ennast lõpuks ära tasunud nad aerutasid kahekesi järvele rakette laskma. Võin arvata, et just sellel hetkel armus Anna Katku Villusse. Nii vaoshoitud ja nõtke oli see naine, kes pärast lootsikus kohtade vahetamist kiljatas ja seejärel Villu ees piinlikust tundis. Ei olnud ju midagi häbiväärset ühes kriiskes, kuid naise hinges voolasid kõik muud kui tasased veed. Võisin ainult ette kujutada, millises lummuses lendasid tulekerad vastu taevast, valgustades hetkeks kogu metsaalust. Anna vaid istus kramplikult ning soovis, et raketid lootsikust otsa ei saaks.
rutakas,põikpäine,uudishimulik. ,,Villu isegi ei, miks, aga alati, kui tal on tegemist olnud naistega, on pidanud ta jooma ja kaklema" (lk.6) ,,Villu oleks heameelega ümber pööranud ja järele vaadanud, kui kaugele järljed viisid ja kust nad tagasi olid tulnud" (lk..11) Kui aga Villu vanglast naases, siis abistas Katku Jüril töödel, mida ta varem ei teinud. Villu tegi Kivimäe kividest puhtaks. Ta oli justkui teine inimene. 2.Külarahva suhtumine Villusse oli halb. Villut kardeti. Selle halva maine oli määranud vanglas istumine, joomine, peksmine. ,,Villu tantsis tantsumuru lagedaks, sest Villut kardeti". Villule taheti ka halba. ,,Villu pifi kukkuma just siis, kui külapoiss oma neiuga lähedalt mööda vuras, lähemalt kui oleks pidanud." See külapoiss pani Villule jala alla, ning Villu komistas. 3.Villu elukäiku mõjutasid kõige rohkem: 1) Eevi vastu armastus. ,,Eevi silmade pärast istus Villu vangis."(lk.6) Nad omasid ka ühist last
annaabi.ee 
