Villu otsustas, et ei suuda enam nimodi elada ning võttis endalt elu. Katku Villust jäid maha tema leinavad vanemad. Villul oli ka Eevi, kelle pärast ta üldse selle kaikaga jamama hakkas ning vangi sattus. Neil oli poeg, kelle nimeks oli samuti Villu. Nüüd mil Katku Villu surnud ja Eevi saunast välja visatud ei olnud neil kuskile minna. Kõrboja talu perenaine pakkus neile lahkelt oma abikäe. Ta võttis Eevi ja väikese Villu enda juurde elama ning väikesest Villus sai noor Kõrboja peremees. See raamat oli väga liigutav ning mõtlema panev. Ma olen kindel, et valikud ja otsused, mille Katku Villu langetas olid vajalikud tema poja ning Eevi tuleviku jaoks. Soovitan seda raamatut lugeda endavanustele ning vanematele. Kirke Jõgis 9A
ta veel ju sobiks. Villu tunneb ennast solvatuna ja keeldub sellest, tuues peapõhjuseks, et ta ei taha Kõrbojale ,,sandiks" minna. Katku Villu otsustabki hoopis Kuusiku sauna Eevi Katkule perenaiseks tuua. Tema isa on aga sellele vastu. Ühel õhtul Villuga järve ääres olles, kutsub Anna Villut Kõrbojale peremeheks ja endale meheks. Kuid Villu keeldub. Tema au ja uhkus ei luba seda. Peale seda on Villus aga suur segadus ja vastakad tunded. Järgmisel hommikul selgub, et vana Kõrboja koer Mousi on surnud. Kuid peagi jõuab Annani uudis, et Katku Villu olevat öösel enesetapu teinud. Kõik on sellest mingil määral rusutud. Raamatu lõpus otsustab Anna Kuusiku sauna Eevi ja tema poja enda jurude elama võtta. Anna tahab teha Villu ja Eevi pojast uue Kõrboja peremehe. Minu arvamus: Raamatu süzee oli üpriski sünge. Ka lõpp oli traagiline Katku Villu enesetapp
Peab rohkem ja rohkem tegema. Ema hakkas muretsema, et Villu enesele liiga ei teeks,kuid isa oli rahul. Esimest korda elus tundis Villu,et on tulevane Kõrboja peremees. Vanasti arvas ta, et vend Juhan on selleks sobilikum. Poleks tollel päeval Villu oma silma peast jooksnud, oleks ehk temagi rahus puhanud. Kuid nüüd on palju vaja mõelda ja liigutada,tööriistad vajavad remonti,aiad parandust,maa harimist ja see Kivimägi. Seda ei saanud Villu kuidagi oma mõtteist. Villus tõusis haletsus ja sugulustunne tühjalt seisva Kivimäe vastu. Kõik need lepad,kased ja kuused annavad teada heast ning rammusest mullast. Kõik oma vabaaja kulutas Villu kivimäel puurides ja paugutades. Isale ei meeldinud see ajaraiskamine mitte üks teps. Anna oli nüüdseks juba Kõrboja perenaine,kuid see ei tähendanud et isa Rein oleks kõrvale jäetud. Anna soov ja tingimus oli, et ka isa peremeheks edasi jääks,kuniks Anna peremehe majja toob.
piisavalt raha, et viina osta ja tema oma raha selle peale raiskama ei hakka. Villu viidi haiglasse. Annna käis teda seal tihi vaatamas. Villu paranes seal, kuid mitte siiski täielikult. Tal oli parem käsi katki ja nüüd ka vasak silm poolpime. Villu sai haiglast välja. Varsti oli pähklapüha. Villu ja ülejäänud külarahvas läksid metsa, pähkleid korjama. Villu joodeti seal täis. Ta tantsis ainult meestega, ühegi naisega ta ei tantsinud. Kui ka Anna jõudis metsa, siis oli ta Villus sügavalt pettunud, et ta ennast täis oli jälle joonud. Anna ütles, et tema Villuga ei tantsi. Villu ütles selle peale, et kas ta kardab, et Villu jälle kukub. Kõrboja perenaine ütles, et Villule antakse jälle peksa. Kuid Villu ütles, et ta on nendega ühest pudelist joonud ja nendega ka tantsinud. Villu ja Anna olid jälle järva äärde läinud. Villu rääkis, et ta silmade ja ühe käe kaotus on tema süü, sest esimese silma oli Anna hoopis välja torganud ja selle
Kangelased astuvad üestõsu teele alles siis, kui nad on isiklikult kannatada saanud väivalla ja omavoli all. Eriti ilmne on see Villu juures: algul enesessetõbunud, üsnes oma isiklike huvide ja heaoluga piirduv, jõab ta südmuste kägus üe sellest piiratusest; ta saab teadlikuks oma veresidemest rahvaga, mõstab, et kätemaks ning vabanemine üekohtust on saavutatav ainult üise võtlusega ja asub selle võtluse esimesse ritta. Villus on rida «madalaid», egoistlikke jooni, millised autor on talle teadlikult andnud. Sellega on tahetud veel enam rõutada ja veel süavamalt motiveerida üestõsu paratamatust. Ka kom- 449 tuuri elupä astja ja soosik peab südmuste loogika tõtu saama tema vaenlaseks. Ja rahva kannatuste ning viletsuse nätamisega viib kirjanik lugeja selgele arusaamisele, et Villu ei võtle ega õuta üestõsu mitte ainult enese, vaid paljude teiste, kogu oma rahva eest.
annaabi.ee 
