erinevaid lavastajaid, nii palju on ka erinevaid tõlgendamisvõimalusi. Üsna tihti seotakse psühholoogiline realism kokku stanislavskiliku näitlemisega, kuulutatakse peavooluks ning võrdsustatakse kunstilise konservatiivsusega. Teatrikunstis tähendab psühholoogiline realism psühholoogiliselt läbitunnetatud näitlejamängu, tegelaste siseelule keskenduvat dramaturgiat ja lavastuslaadi. Läbielamiskunst ehk psühholoogiline realism näitlejamängu mõistes jõudis eesti teatrisse Erna Villmeri kaudu. Psühholoogilis-realistliku teateri puhul psühholoogiline kiht dominant, koondav (sügavusi, varjundeid). Tõstab esile näitlejat, kõrged nõudmised. Voldemar Panso Sisemine rezii: tegelaste sisetegevus, tegelaste motiivid, lavastaja peab tundma näitlejatöö elemente. Klassikaline tõlgendamine kaasaja vaimus. Zanriline mitmekesisus, hübriidzanrid. Lavastas nn leitud ruumides, nt Kadrioru loss, Kirjanike maja, Heliloojate maja.
Õppejõud A. Vabbe (impressionistlik suund) - Noor- Eesti märk ,,Tuulekandja" - N. Triik - Võib näha fovismi mõjutusi, teeb portreemaali- temast kõige tuntum portretist kuni 1930ndate alguseni - Varasematest portreedest loomingulisi isikuid kujutavad portreed - Mõned rahvusromantilised tööd, kasutab üliintensiivseid värve nt. ,,Lennuk" (Kalevipoja laev, millega üritas teha suurt põhjaretke). - Fovism- Ants Laikmaa portree (lilla näoga), Erna Villmeri portree 1913, õli, taust veidrat värvi, näitlejanna ise normaalsetes toonides. - J. Liivi portree- realistlik pliiatsijoonistus - B. Linde portree- realistlik õlimaal - Realism sobis rohkem, hiljem tegi realismi (20ndatel, 30ndatel). - Autoportree keskealisena, 1929, õli - Tammsaare ja Raudsepa portreed - Katsetanud ka ekspressionismi (surmaga seotud teemad) nt. ,,Vabaduse sünd", ,,Ulguv koer" (ühe tuglase novelli lõpus, akvarell).