Catherine (sündis ja suri 29. jaanuaril 1639) Henry (8. juuli 1639 18. september 1660) Henrietta Anne (16. juuni 1644 30. juuni 1670) Valitsemine Pärast Walesi printsi staatuse saamist hakkas Charles aktiivselt osalema riigi poliitika tegemisel. Hakkas oma isa poliitikale vastu seisma, sest pidas seda liialt jõuetuks, kõhklevaks ja utoopiliseks. Riigi juhtimisel aitas teda Buckinghami hertsog George Villier. George Villier Charles I osutus valitsejana mitmeti teistsuguseks valitsejaks kui olnud tema isa. Absoluutse monarhia pooldaja püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Väga järjekindel valitseja, kes ka reaalse võimu enda ja oma kitsama ringkonna kätte haaras. Riigi majanduslik seis oli endiselt äärmiselt vilets ning parlament ei soovinud enam üldse raha anda. Nii oli Charles kehtestanud mitmeid
Inglaste jaoks oli kuningas liialt matslik ja rahvast eemal hoidev. Ka kuninga välimus polnud kiita: James I oli lühikest kasvu, kõverate jalgade ja suure kohmaka pidevalt viltu hoidva peaga. Kartes vandenõud, kandis ta alati paksu vateeritud vammust, mis pidi leevendama pistoda lööki. Kõigele lisaks oli kuningas avalik homoseksuaal, kaasaegsete sõnul ,,naiste suhtes kõige karskem kõigist kunagi elanud valitsejatest." Kuninga tuntuim favoriit oli George Villier, kellest hiljem sai Buckinghami hertsog. Kuninga katsed oma võimupiire avardada viisid ta õige pea vastuollu parlamendiga, kellele kuningas jätnuks meeleldi vaid nõuandva rolli: ,,Parlamendi alamkoda on nagu peata kana. Istungitel ei ole muud kuulda kui kisa ja karjumist. Imestan, kuidas küll mu esivanemad lubasid sellist asutust." Peamiseks tüliõunaks kuninga ja parlamendi vahel kujunes maksude kehtestamine.