meditsiiniga seotud küsimuste lahendamiseks. Prantsuse revolutsioonijärgsed olud, kus 26 rahvatervise ja sanitaaria küsimused leidsid tähtsustamist, lisaks seal maal välja töötatud statistilised meetodid, tegid Prantsusmaast epidemioloogilise uurimistöö liidri. Ajalukku on läinud mehed nagu Pierre Charles-Alexandre Luis (1787-1872), kes uuris tuberkuloosiga seotud küsimusi, eriti aga Louis Rene Villerme (1782-1863), kes introdutseeris statistika meetodid rahvatervisse. 1826. aastal avaldas ta oma ajalukku läinud töö vaesuse ja haigestumuse seostest (vt ka edaspidi siin peatükis). 1840. aastal ilmus Villerme'l uurimus laste tööst ja sellega seotud haigestumusest, mis viis laste tööjõu kasutamise piiramiseni. (Villerme tegi koostööd sotsioloogia ühe rajaja A. Quetelet'ga vt edaspidi siin ptk-s.) Saksamaal viis sarnaseid uurimusi vaesuse seos haigestumusega läbi R
15%-lt 80%-ni 1880. a. Võibolla ainult 10% linnaelanikest olid terved. Rahhiit esines pooltel lastel, tuberkuloosi suri 25% inimestest jne. Oluline märksõna oli Globaliseerumine 1816 esimene koolerapandeemia. On ka konkreetsemaid, oludest lähtuvaid põhjuseid riigi sekkumiseks nt Prantsuse revolutsiooni käigus natsionaliseeriti kiriku varad, sh ka kloostritele jm heategevusorganisatsioonidele kuulunud haiglad. Nende institutsioonide pinnal tekkis uus, riiklik meditsiin. Prantsusmaal Villerme avastas, et vaestekvartaleis suur suremus. Järeldas aga, et tuleb hakata inimesi õpetama korralikult elama. Inglismaal samad tendentsid, kuid seal hakati juba ka vahet tegema teenitud ja teenimatu vaesuse vahel. Tehti ümber vaesteseadusi sellest lähtuvalt. Viimasest omakorda hakkas välja kasvama arusaam, et haigused võivad olla tingitud elukeskkonnast. Chadwick 1830. lõpp-1840. aastad oli kinni veel miasmide teoorias ja
annaabi.ee 
