meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10,7(m³/s). Pinnamoest tulenevalt erineb lang jõe eri osades suuresti. Suurim on lang ülemjooksul lähtest kuni Visula jõe suudmeni - keskmiselt 3,02 m/km. Keskjooksul on lang väike ja alamjooksul väga väike. Vesiveskid ja paisud on jõel ainult ülemjooksul. L. A. Mellini 1796. a. kaardil on märgitud 7 vesiveskit: Sihva, Raudsepa, Märdi, Juusa, Tissi (Koruse külas), Piro (Restul) ja Villemi (=Sangaste villaveski). 1920. a. paiku töötasid jõel Raudsepa, Härma, Märdi, Tissi, Restu ja Ermesbergi poolmõisa veski (=Sangaste jahuveski). 1960. aastail olid jõel paisud ja paisjärved Raudsepal, Härmal, Restul ja Sangastes (2 paisu). Kalastiku koosseisu järgi kuulub Väike-Emajõgi enamikus pikkuses produktiivse särje- haugi-ahvena jõgede tüüpi ning on ühtlasi väga väärtuslik Võrtsjärve kalade sigimis- ja toitumispaigana ning rändeteena. Jõe lähe Pühajärvel Suubub Võrtsjärve
Maareformi käigus eraldati Lahmuse mõisast kinnistu suurusega 26,970 ha tootmistaluks. Kinnistul asusid jahuveski - kasulik pind 991 m2,maakivist majandushoone - üldpind 800 m2, sigala hiljem ümberehitatud elumajaks - kasulik pind 79m2, ja praeguseks kaks elumaja 170m2 ja 69m2. 1930. a. ostis riigilt kinnistu Juhan Kull. 1937. aastal hinnati kogu kompleks 14860 kroonile. Omanik moderniseeris olemasolevad seadmed kaasaegsemate 1930. a. alguses toodetud tehnikaga. Lisaks muretseti villaveski jaoks kraas- , heie-, lõnga- ja ketrusmasinad. Tekkis võimalus hakata lina töötlema, mille järele küll hiljem vajadus langes ära. Mitmed masinad, nagu heinajahuveski olid valmistatud Eestis. Täielikult korraldati ümber energiaga varustamine: paigaldati uut tüüpi veeturbiin, aurujõul töötav lokomotiiv asendati diiselmootoriga Deutz ,mis ehitati ümber puugaasil töötavaks. Veski töötamise ajal andis valgustusvoolu alalisvoolu generaator, mis andis valgust ka ümberkaudsetele
Muuseume on võimalik vaadelda kui turismiettevõtjate koostööpartnereid, et aidata muuta teenuspakette vaheldusrikkamaks ja pikendada turistide saarel viibimist. Hiiumaa vaatamisväärsused jagunevad viide gruppi: · kirikud · mõisad · majakad · militaarrajatised · looduslikud objektid Vaatamisväärsuste populaarsuse edetabelit juhivad Kõpu tuletorn, Suuremõisa mõisakompleks, Vaemla villaveski, Ristimägi, Vanajõe org ja erinevad mereäärsed militaarrajatised. Vaatamisväärsustega tutvumisele aitavad kaasa saare erinevad marsruudid ja matkarajad, mis on Hiiumaal kavandatud nii, et nende läbijad saaksid tutvuda konkreetse teemaga või piirkonna huviväärsuste ja objektidega. Majutus 2004. a. statistikat aluseks võttes asuvad 52-st Hiiumaal atesteeritud majutusasutusest peaaegu pooled (21 majutusasutust) Kassari piirkonnas
annaabi.ee 
