kliimaga tasandikele. Karjuse elu kulges põhiliselt juustu valmistades, lambaste (eriti tallede) eest hoolitsedes, villa pügades ja karja huntide eest kaitstes. Karjused pidid ka hoolt kandma selle eest, et kari ei läheks viljapõllule. Talupojamaailamas ei tegeldud kunagi ainult põllutööga. Külmematel talvekuudel tegeldi ka väiksema käsitööga nagu korvide punumine ning tööriistade parandamine. Naised ketrasid lõnga ja kudusid oma pere vajaduste rahuldamiseks (mõnikord ka linna villavabriku tarbeks). Tegutsemine toiduaineturul näib üldiselt tagasihoidlik. Talupojad müüsid küla- ja linnalaatadel linnuliha, mune, koduseid lihasaadusi, värsket ja kuivatatud puuvilja, juustu, piima, metsasaadusi ning väikeseid käsitööesemeid. Esmatähtsate toiduainetega, nagu olid vili ja vein, varustasid elanikkonda pigem senjöörid, kiriklikud organisatsioonid ja linnastunud suurmaaomanikud. 4. PEREKOND
(poliitiline politsei) juhataja asetäitja, 1943–44 B IV osakonna juhataja. Läks 1944 Saksamaale, 1950 Austraaliasse. Suri 06.04.1983. 3 Koolmeister, Aleksander. Sünd 1897. Õppis Pihkva kaubanduskoolis, 1914–17 Vene armees, 1917–18 Punaarmees, lõpuks staabikapten, 1917–18 VK(b)P liige. Naasis Eestisse, 1919–24 Eesti sõjaväes kapteni auastmes. A-st 1921 teenis raudteepolitseis, läks erru, enne NLi okupatsiooni algust oli villavabriku meister. 1941. a suvel Omakaitses, hiljem teenis Tartu koonduslaagri eriosakonnas, 1941–42 poliitilise politsei Jamburgi välisosakonna ülem. 1942. a mais vabastati tervislikel põhjustel teenistusest, 1943 mobiliseeriti, kuid mõisteti SSi ja Politseikohtu poolt vangi teenistusest omavolilise lahkumise pärast. 1944. a märtsis vabastati ja saadeti reamehena 3. piirikaitserügementi. 1948 vangistati Tartus ja mõisteti 25 a-ks vangilaagrisse ja 5 a-ks asumisele, edasine saatus teadmata.
annaabi.ee 
