töövahendina. Enne pügamist eemaldatakse villa külge jäänud risu ja mustus. Vill ei tohi ka märg olla. Pügamist alustatakse jalgadest. Pärast lammaste pügamist villak (ühe lamba terviklik villkate) kaalutakse, puhastatakse ja hinnatakse peenuse, pikkuse ja ühtluse järgi. Siis pakitakse vill kottidesse. Täistopitud kotid õmmeldakse kinni ja kotile märgitakse, missugusesse klassi vill kuulub. Selliseid pakke nimetatakse villapallideks. Valmis villapallid saadetakse vastavatesse vabrikutesse töötlemiseks. 4 LAMBAVILL Alusvillkarvad e. pärisvillkarvad on peened(15-25 µm), lühikesed(6-12 cm) ja väga säbarad koosnedes soomus- ja koorkihist. Üleminekuvillkarvad on pikemad (10...30 cm) ja jämedamad (26...65 µm) alusvillkarvadest, kuid sisaldavad peent või katkendlikku säsikihti ja hästiarenenud koor- ja soomuskihti.
seetõttu ei tohi teda vedada koos selliste lastidega, mis imavad kergelt niiskust. Soodsa niiskusega dzuut võib seoses niiskuse eraldumisega kergemaks muutuda. Vill on väga hügroskoopne last. Õhuniiskusel 90 % küünib tema enda niiskuseaste 22-protsendini, samal ajal kui näiteks puuvillal on see näitaja 13 %. Villa pakitakse samuti pallidesse, kuid need pallid on nõrgemalt kokku pressitud kui puuvillapallid. Villapallid erinevad puuvillapallidest ka selle poolest, et nende nurgad on ümaramad. Villapallide kaal kõigub samuti võrdlemisi suurtes piirides, sõltuvalt palli pressimise tihedusest ja villa tüübist. 2.18. Trümmide ventileerimine Lastitud laeva liikumisel ühest kliimatsoonist teise, nt. talvel põhjast lõunasse, toimub ka lasti temperatuuri muutmine, kuid aeglasemalt kui välisõhu temperatuuri muutumine kaupade suure koguse tõttu lastiruumides
annaabi.ee 
