pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu: · alusvill (kõige peenemad, pehme läikega kiud) · ogakiud (kõige pikemad ja jämedamad, tugeva läikega) · üleminevad kiud (alusvilla ja ogakiudude vahepealsed). Lambavilla klassifikatsioon Eri tõugu lammastelt saadakse erineva kvaliteediga villa. Ühtlase kiuga villad on: · peenvill koosneb ühtlastest peentest kiududest, mis on kõige kvaliteetsem
Viltimine Grissel Kaur 103 SKA TTHK 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Viltimise ajalugu 3. Töövahendid 4. Viltimis tehnikad 5. Vilditavaid esemeid Sissejuhatus Viltimist peetakse maailma vanimaks tekstiilitehnikaks . Vilt on kangas, mis tekib villakiudude haakumisel, selles kangas pole ei lõime ega kudet. Vildil on kõik villase eseme head omadused, ta on elastne ning kergesti vormitav, kaitseb meid külma kui sooja eest. Viltimise ajalugu Millal inimesed hakkasid vilti valmistama, pole täpselt teada. Vanimaks näiteks peetakse Türgi seinamaalilt pärit viltkaunistuse motiivi, mille vanuseks arvatakse olevat 8000 aastat. Lõuna-Siberist Altai piirkonnast on leitud värvitud
pügatud (väiksema väärtusega on pea, saba ja jalgade vill). Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki: · villakiu välispinda katvad soomuselised katterakud (nende iseloomust oleneb kiu läige) · pärisrakud, mis moodustavad tüvikihi (määravad kiu tugevuse, venivuse, elastsuse, painduvuse, loodusliku värvuse ja pehmuse) · säsirakud (vähendab villakiudude soojusjuhtivust, aga ka tugevust). Lambavilla koosseisus võib olla mitmesuguseid villakarvu: · alusvill (kõige peenemad, pehme läikega kiud) · ogakiud (kõige pikemad ja jämedamad, tugeva läikega) · üleminevad kiud (alusvilla ja ogakiudude vahepealsed). Lambavilla klassifikatsioon Eri tõugu lammastelt saadakse erineva kvaliteediga villa. Ühtlase kiuga villad on: -3-
töötlemiseks kasutatav aine loetelust! NaOH-seebikivi ehk naatriumhüdroksiidiga, HNO3 ehk lämmastikhappega, erinevate soolade lahustega, äädikhappega). 12. Millest valmistatakse sünteeskiude? Selgitade mõne lausega! Fosiilkütusest (erinevad, nt nafta ja turvas) 13. Sünteeskiude liigitatakse (ahela koostise põhjal) a) Homoahelalised b)heteroahelalised 14. Mikroskoopliselt uurides paistab puuvillakiud (villakiud) järgmine (joonistage!) 15. Tsellulooskiudude (villakiudude) põletamisel nende määramiseks eraldub paberipõlemis ja juuste põlemis lõhna. 16. Loetlege kemikaalide klasse/rühmi, mida kasutatakse tekstiilikiudude töötlemisel: Pestakse (seepe), valgendada (oksüdeerijaid), värvida (erinevad värvained ja keedusoola), hapetega töötlemine (villa puhul) 17.. Milleks kasutatakse merseriseerimist?. Mis on selle protsessi olemus? Merseriseerimist kasutatakse tselluloosi ahela lühendamiseks ja kiu tugevdamiseks. Kangast või niiti
villahunt teebki. Huntimise käigus eraldub villast ka märkimisväärne kogus prahti (taimejäänused). Käsitsi töötlemise korral toimub villa huntimine käte vahel ja tegevust nimetatakse villa noppimiseks. Samuti on võimalik soetada käsiajamil töötavat villahunti. Kraasimise eesmärk on villakiude veelgi üksteisest eraldada ja kiudusid orienteerida (suunata villakiud üksteise suhtes võimalikult paralleelselt). Kraasimise käigus toimub veel ka villakiudude segunemine ja prahi eraldumine (taimne praht ja vähesel määral ka topeltlõigetega tekkinud lühikesed villakiud). Kraasimise tulemusena saadakse ühtlane villaloor, mida võib kasutada tekkide-patjade-madratsite täitmiseks ja viltimiseks. Käsitsi kraasides kasutatakse käsikraase või trummelkraasi, mis töötab käsiajamil või elektriga. Kraasitud villaloor jagatakse (või lõigatakse) heideks, millest ketrusmasinal valmib ühekordne lõng