KLIIMA MÕJU · Kliima ja aastaaegade mõju villa kasvule võib täheldada kõigil lambatõugudel, eriti aga jäme- ja pooljämevillalammastel, kellel igal kevadel esineb villkarvade vahetus ehk nn. karvaheide.Villa kasv on intensiivsem suvel ja sügisel, eriti siis kui lambad viibivad heal karjamaarohul. · Tugev päikesepaiste ja palavus mõjub lammaste villakasvule negatiivselt. Põuaajal on lammastel karjamaasöödast puudus, villakasv pidurdub ja villasse koguneb rohkem tolmu ja prügi. Talvel mõjutavad villa kasvu ja omadusi peamiselt lauda sisustus ja mikrokliima. TÄNAN KUULAMAST !
Villa keratiinide sünteesil on olulised tsink ja vask. Villa orgaanilise aine iseloomulikuks tunnuseks on fibrillaarsete valkude, eriti keratiinide kõrge sisaldus, milles leidub rohkesti väävlit sisaldavaid aminohappeid (tsüstiini, tsüsteiini jt). Väävlisisalduse järgi võib otsustada ka villakasvu üle. Jämedas, säsikanaliga villas on väävlit vähem kui peenvillas. Arvatakse, et väävlli vähesusest on tingitud jämevillalammaste aeglasem villakasv. Villas leidub kuni 20 aminohapet, nendest kõig rohkem tsüstiine, leutsiini, arginiini ja glutamiinhapet. (allikas 1 ) Villa tehnoloogilised omadused Villa tehnoloogilised omadused on jämedus, säbarus, pikkus, tugevus, venivus, vanuvus. Villa jämedus määrab saadava lõnga väärtuse, valmistatava riide paksuse ja pehmuse. Säbarus võib olla: · lame · normaalne · kõrge Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on. Säbarusest oleneb villa elastsus,
annaabi.ee 
