Kr · kurdab oma traktaadis orjade halva töö üle · soovitas eriliselt kohelda naisorje, kellel on järeltulijad. · kaugetes piirkondades on kasulikum maa tükeldada väikesteks kruntideks ja anda need rendile · pooldab latifundiumide jaotamist suured teritooriumid. · oli intensiivse majandamise pooldaja. 7. Prantsusmaa talupoegade liigitus 11.-15. Sajandil Pärisori Serv Talupoeg Villaan Pärisori (Serv)- sõltus isiklikult senjöörist, kelle maa peal ta elas. Serv pidi maksma pearaha, nn. abiellumismaksu juhul, kui serv abiellus vaba naise või teisele senjöörile kuuluva serviga; surnud käe maksu, s.t. pärandusmaksu, sest surnud inimese varandust loeti senjööri varaks. Peale nende võis senjöör piiramatul hulgal nõuda mitmesuguseid makse ja kohustusi . Villaanid- olid end pärisorjusest vabaks ostnud. Villaan oli küll isiklikult vaba, kui pidi kandma teatud
(pärisorjadel) oli nende koht tagatud. Külas polnud päriorjad vaeseimad vaid need, kellel polnud maad. Taodeldi lausa villaanikohta, et saada maavaldust. Baltimaadel kirjanduses pärisorjuse kohta öeldud, et vabatalupojad on ka võtnud pärisorja kohti üles. Registrid maavalduste kohta lubavad maavaldajate kohta öelda, et pärisorje 2/3 ehk u 60% ja vabu talupoegi 1/3. Piirkondade vahel valdamiste protsent varieerub. Vabade elanike hulk üsna suur. Villanud (villaan) servi pärisori (lotaari). Üldise õiguse järgi maavaldajal oli täielik võimutäius pärisorja üle va elu ja vigaseks peksmine. Mõisnikul õigus kasutada võimutäiust, orjal polnud õigust minna kuninglikku kohtusse. Pärisori kuulus mõisniku kohtuvõimu alla. Sunnismaisus. Mõisnik ise ei tohi võtta vastu võõraid inimesi. Inglismaal oli härradel pärimisõiguse kontroll aga praktika oli libe (reeglina talukoht järglasele). Talukoht maksumäära eest edasi järeltulijale