Ikka parem kõik selgesti välja öelda kui oma südames haududa. Ning seepärast ma ütlen Hannesele ka oma sõnad." 2. ,, Nojah! Ning kui jääd ainult aerumeheks ja see ajab sul kopsu üle maks, eks siis kannatad ära. Ning kui ei kannata- egas tee vii ainult väravast sisse. Ju leiad mulgu väljapoolegi!" 3." Seda ta on! Mõisa kõige parem suutäis. Näkkas õnnega!"seletas peremees naerusui ja hannesel vilksas silma esitsi, nagu oleks kellelgi hakanud tursõnge otsa lõhi! Sest õnn-see on siis, kui antakse rohkem, kui inimene on oodanud. Ja see maa siin oli siis ka rohkem, kui endine moonakas oli oodanud. 4."Kuni silmad peas vaatamiseks, ikka saab vaadatud. Näe siin oli: mõrravaiad olid meres. Aga tuli Hannes-poeg uksest sisse, pani vesimütsi pähe ja läks. Ning kus on nüüd mõrravaiad? Mäel! Sedasi see asi maailmas läheb. Ning pika virisemisega pole toodud
kohutav" nagu tõuski, võttis vägisi kaasa kurvi võtma. All külas korjasime jalgratturite terveksjäänud jäänused kokku (P.S: Kõik olid terved!) ja veeresime õhkavaid pilke kaugeneva Fagarasi poole läkitades õhtusse ja Sibiu linna poole. Sibiu- imearmas vana sakslaste Rumeenia linn! Sinna lähen ma kunagi, kasvõi pensionipõlves, veel tagasi! Üürike tunnike, mis meile anti linnaga tutvumiseks, vaid suurendas ta võlu ja veetlust. EDASI! Nüüd andis buss tuld , ööpimeduses vilksas mööda Cljuc Napoka ja lähenes Rumeenia piir. Avastasime bussis ideaalse ööbimiskoha- põrandal, pead ühise padjakese peal ja magamiskott külje all. Meie Ulrikaga saime küll imehästi välja magatud, meie eeskujule järgnedes oli kogu vahekäik laipu täis, aga neid mööda sai ju ka liigelda! Nii, nagu kästi, ulatasime poolunes oma passe erinevatel piiridel ja ei muretsenud, kas näod ja passisolevad pildid ka identsed on.. 30. august nädalapäev polnud enam oluline
pisarat tema vaesele elutule kehale, kas ta rinnast tõuseb ühtegi tasast ohet, kui ta näeb, et rõõmus noor elu on nii julmalt hävitatud, nii enneaegselt maha niidetud? . . . Aken avanes; teenija ebakõlaline hääl rüvetas pühalikku rahu ja -veejuga ujutas üle maaslamava; märtri maised jäänused! Lämbuv kangelane kargas kergendava turtsatusega jalule; miski lendas summutatud sajatuse saatel vihisedes läbi õhu, järgnes puruneva klaasi klirin, ja üks väike ähmane kogu vilksas üle aia ning sööstis pimedusse. Veidi hiljem, kui Tom magamaminekuks lahtiriietatult küünlajupi valgusel oma märgi riideid silmitses, ärkas Sid; ent kui tal oligi mingi tume kavatsus mõistaandvaid vihjeid teha, siis otsustas ta ümber ja pidas suu, sest Tomi silmis oli midagi ähvardavat. Tom puges voodi, ilma et oleks end veel palvetamisega vaevanud, ja Sid pani selle vahelejätmise tallele. 4. P E A TÜ K K
,,Tuleval korral lähme siis siit edasi, ikka püha Paulusega, ikka Paulusega." Ja ta võttis oma testamendi ning läks härra Maurusele järele. Tema kannul astus Tigapuu, kes jäi uksele harkisjalu seisma ja ütles: ,,Kõik jäävad klassi, sest meie seas on äraandja." ,,Mina mitte!" hüüdis Lible. ,,Just sina see oledki," vastas Tigapuu, ,,sest kes su käest küsis. Poisid, võtke ta kinni! Andke ta minu kätte!" Aga juba oli Lible käpuli laudade all ja vilksas paigast paika, kuna ta ise karjus: ,,Mina ei ole, mina ei ole!" ,,Oled," ütles Tigapuu ja tahtis hakata põgenikku püüdma. ,,Lase ta olla, mis sa tühjast," peatas teda Indrek. ,,On ju parem, kui vana kõik teab, meil enestel pole vaja seletada." ,,Äraandja peab oma palga saama," ajas Tigapuu vastu, kelle käed oleksid nagu kihelenud. ,,Seni kui ta ise kaasa streigib, las ta olla," ütles Indrek. Sellega oldi üldiselt nõus. ,,Mina streigin kaasa!" hüüdis Lible laua alt.
annaabi.ee 
