Pungad: punakaspruunid, pungasoomused pikad, karvased, pungad vaiguta. Okkad: läiketa 0,5...2,0 cm pikad, alla 1 mm laiad, teritunud või tömbi tipuga. Käbid: 2...3,5 cm pikad, umbes 1,5 cm läbimõõdus, pika varrega, noorelt punased, küpsena tumevioletjad. Seemnesoomuste tipp kolmnurkne kuni ümar, ebaühtlaselt peensaagjas. Käbid kinnituvad rikkalikult okstele tüve läheduses. Must kuusk suudab kasvada soostunud maadel. Viljuvaid puid kasvab Luual, Järvseljal jm. hajusalt. Väärib senisest enamat kasutamist meil haljastuses. Sordid: 'Doumetii'; 'Nana' 6. Torkav ja serbia kuusk Torkav kuusk (Picea púngens Engelm.) Torkav kuusk ja hõbekuusk on kooskäsitletuna meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliigid. Kodumaaks on Põhja - Ameerika lääneosa, kasvades Kaljumäestikus kuni 3000 m. kõrguseni. Moodustab metsi koos Abies concolor'i,
Kuusk viljakas kasvukohas on püsivamaks kooslusliigiks, on nn. kliimaksliik. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingeid kardinaalseid muutusi; tormiheide, uuendusraie, metsapõleng vm. Puistu arengut suunata ja liigilist koosseisu reguleerida saab metsakasvatuses hooldusraiete abil. Võimalik on kujundada kas lehtpuu-, okaspuu- või segapuistu. Mitte ka alati ei toimu kuuse vaheldus lehtpuudega sellise klassikalise skeemi alusel. Kui ei piisa uuenduseks kuuse seemneid ja viljuvaid puid lähikonnas ei kasva, võivad suurtel aladel kuusepuistud asenduda lehtpuudega. 12. Raiete klassifikatsioon. Tulevikupuu mõiste ja puht- ning segapuistute eelised ja puudused. RAIED Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Olenevalt metsakategooriast, puuliigist, kasvukohatüübist jne. lisanduvad raiete peaeesmärgile enamasti mitmed
annaabi.ee 
