KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96
alal, kus on palju jääd olnud. On arvatud, et see tekkis geenimutatsiooniga. Põhjas söödi palju lihatoitu, mida mehed küttisid, toitu anti rohkem blondiinidele. Inimesed põhjas pidid rohkem riideid kandma, see võis kaasa aidata nende heledamate silmade ja naha tekkimisele. 8. LOENG Neoliitikum ehk noorem kiviaeg. See on üks murrangulisemaid etappe inimkonna ajaloos. Räägitakse neoliitilisest revolutsioonist. See tähendab üleminekut anastavalt majanduselt viljevale majandusele. See on oluline, sest toob kaasa elanikonna märgatava kasvu. Inimesed õppisid ise tootma. Kujunesid teatud toidutagavarad ja palju rohkem inimesi jäi ellu. Need, kes tegelesid algelise põlluharimisega, said toitu 50 korda rohkem kui kütid ja kalastajad. Põlluharijad jäid paikseks. Varem veetsid mehed aeg küttides, nüüd jäid koju ja sündis ka rohkem lapsi. Kuna olid olemas toiduvarud olid põlluharijate ja küttide staatus kõrge. Leiva küpsetamine algas 30 000 a tagasi
annaabi.ee 
