On jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotatakse kvoodid. Kalad on harilikult hajali ning kalapüük on kulukas. Sisevetes püütakse 1/10 maailma kalast, kalad on kergemini püütavad ning suurima toitaineväärtusega. Pindala on piiratud ja kalavarud on kahanenud. 6 Kokkuvõte Kuigi Maa elanikkonna kasvu tõttu jääb põllumajanduslikku maad inimese kohta järjest vähemaks, on võimalik viljelusse võtta ka veekogud. Suurema väljapüügi korral kalaressursid looduslikult ei taastuks, sellepärast on hakatud veeorganisme kasvatama. Viimasel ajal on osa kasvandustest rajatud isegi siseruumidesse, seejuures kombineerides veeorganismide ja maismaataimede kasvatamist. Vesiviljelus annab juba praegu umbes poole maailma veeorganismide toodangust ning lähiajal ennustatakse selle tendentsi kasvu. Seega võime öelda, et inimtegevus mõjutab tänapäeval oluliselt veest saadava toidulisa hulka.
Seoses loomakasvatuse laienemisega Eesti mõisates hakati XIX sajandil suuremat tähelepanu pöörama kohapeal kasvatatavatele söödakultuuridele. Veisekasvatus nõudis ka vastavat söödabaasi. Põldheinakasvatuse laiendamise kõrval hakati senisest ulatuslikumalt parandama 1860-ndatel aastatel Saksamaa eeskujul madalsooniite. Tootmise laiendamiseks püüti söödakultuuride kasvatamiseks kasutusele võtta seni kasutamata madalsoid. Hakkas arenema soode kuivendamine nende viljelusse võtmise eesmärgil ehk nn. sookultuur, mis sai alguse siinsetes mõisates alates XIX sajandist (peamiselt 1830-ndatest aastatest) ning selle juhtijaks ja õhutajaks kujunes Liivmaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet. 3. Eestis põllu ja metsamaal kasutatavad kuivendusviisid on: 1. kraavkuivendus 2. Drenaažkuivendus 3. Polderkuivendus. 4. üleujutuste reguleerimine Ehituste juures kasutatakse ka vertikaalkuivendust ja maapinna tõstmist. 2.3.2
annaabi.ee 
