I koduloomadeks olid lambad. Hakati kodustama ka kitsi, sigu ja vesiseid. Loomi kasvatati eelkõige liha pärast.Veist kasut ilmselt mingil rituaalsel eesmärgil.Kassid: viljasäilitamine->hiired->kassid->inim head suhted. Viljelusmajandus levis üle Vahemere, Kreeka ja Balkan on I piirkonnad, kuhu on jõudnud oskused ise vilja kasvatada. See oskus on toimunud teatud rahvarännetega. Lähis-Ida inim tulid Balkanile ja Kreekasse ja hakkasid seal vilja kasvatama. Üleminek viljelusmaj-> rohkem lapsi( mehed ei läinud enam nii palju jahile, vähem surdi nälga)-> rahvastiku kasv. Balkan-> Vahemere rannik-> kesk Euroopa. Toimub teatud seisak, põhjapoolsetel aladel toimub viljelusmaj levik kultuurilaenu. Neoliitikum Baltimaades ( Läänemere idakalda maades) Mesoliitikumis oli 1 kultuur, mis oli väga pikaajaline, neoliitikumis levinud kolm . Eristatav eelkõige savinõude ja nende arvu järgi. : · Narva kultuur. I keraamikatüüp
sotsiaalsed tegurid- varanduslik kihistumine ja eraomandi teke. Tekkimise põhjused:Tsivilisatsioon kui kokkulepe- kokkulepe selleks, et korraldada ühiskondlikku elu paremini. Ülemkiht tegelt ühiskonna elu korraldajana ja ülejäänud elanikkond allus vabal tahtel. Teadlased arvavad, et tsivilisatsioon kui sunnivahend selleks, et rikkad saaksid vaeseid enda jaoks tööle panna. Kasutati vallutusssõda, vägivalda ja sundi. Tsiv. tunnused: viljelusmaj,ühiskondlik tööjaotus,varanduslik kihistumine, kultuuri areng, kirja kasutuselevõtt. Usu osa tsiv. tekkimisel-tegemist oli usuliste tõekspidamistega;ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks; kasvas välja valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaeg-algas Egiptuse ja Mesopotaamia tsiv. tekkimisega.Muistne Kreeka, Rooma-antiiktsivilisatsioon (8saj eKr kuni 5 saj pKr) tuntud antiikaja nime all.Antiikaja lõpp- 476 p .Kr-Lääne-Rooma keisri kukutamine ning sellele järgnes keskaeg.
annaabi.ee 
