loodusandidele meeldiva maitse, kustutavad janu ning aitavad kaasa ebasoovitavate setete lahustumisele. Kõige levinumad orgaanilised happed on õun-, sidrun- ja viinhape. (Kroom,G. 2004:5-9) Ananass Pärineb Lõuna-Ameerikast. Tänapäeval viljeldakse peaaegu kõikjal troopilistel ja subtroopilistel aladel kogu maailmas. Euroopasse toodi 1500.aastate paiku. Kõige enam kasvatatakse Havai saartel, kust tuleb umbes 1/3 maailma kogutoodangust. Suuremad viljelusalad on veel Austraalias, Malaisias, Tais, Hiinas, Mehhikos, Brasiilias, Jamaikal, Kuubas, Kolumbias, Lõuna-Aafrikas, Elevandiluurannikul, Keenias, Guineas. Euroopas viljeldakse piiratud ulatuses Assoori ja Kanaari saartel. Ananass on mitmeaastane rohttaim, mille kuni 90 cm pikkused ja 6 cm laiused lihakad, teravatipulised, mõõkjad lehed moodustavad tiheda maalähedase kodariku. Lehekodariku keskelt kasvab välja õievars lühikese tõlvikutaolise õisikuga, milles on
sõnavara, näiteks jütja – järvemuda. Eesti keelde on võetud ka mõned linnunimes esinevad osised, näiteks trapp. Rootsi eestlaste kaudu on tulnud näiteks ka transpordi teemalisi sõnu, näiteks tunnelpaana – metroo, rulltrepp – eskalaator. 23. Kirjelda vene keelest eesti keelde laenatud sõnavara teemade lõikes. Põllundus ja karjandus. Neid sõnu ei ole siiski väga palju, sest need on põhiliselt välja kujunenud juba kauges minevikus. Siiski osutavad mõned viljelusalad tugevat vene mõju. Linakasvatajate mõju: kreeben, kreebendama, prälka. * Aiandus – selle arenemisele on kaasa aidanud vene aednikud – agarodnik-karotnik * aedviljad ja aiataimed – kapsas, kapust(as), pooskanep, porgand, pälvin, uurits, kiila, leika, tatsa, pärnik – kasvuhoone * puuviljad – jablik/jablok/jõblak, smaroda, arbuus, (a)pelsin * teraviljakasvatus – aglets, tatar/tatik, noovina
annaabi.ee 
