Interfaasi lõpus roimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised.Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. IV . Vasta küsimustele : 1) Kuidas paljunevad organismid ? Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunnud munarakust. 2) Kus moodustuvad mehe sugurakud? Need moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes . 3) Kuidas nimetatakse ühe isendi arengut viljastumisest surmani ? Seda nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. 4) Milliseid vahendeid kasutatakse rasestumise vältimiseks? Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilsi, keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. 5) Millest sõltub organismide eluiga
3 Jooksiklaste vastsed on samuti rööveluviisiga. Keha on neil painduv ja piklik. Tagakeha tipil kaks lülilist jätket. Vastsetel on lõuad sama võimsad kui täiskasvanud putukatel, aga natukene tervamad ja saledamad. Neid kohtab harvem, sest nad tegutsevad veelgi varjatumalt. Sellise kehaehituse ha eluviisiga vastseid nimetatakse vilaskvastseteks (Tamm). II. Jooksiklaste elutsükkel Elutsükkel algab emaslooma poolt munetud viljastunnud munast, mis teeb läbi metamorfoosi vastse-, nuku – ja valmikujärgu ning lõpeb paaritunud ja munenud isendite surmaga. Ainult vastse – ja valmikujärgus ollakse valmis iseseisvaks liikumiseks ning toitumiseks. Metamorfoosi noorem järk, vastne, on valmikust täiesti erinev. Vastsele on iseloomulikuks eeskätt toitumiseks vajalikud elundid, tunnused ning talitusvõimeliste suguelundite puudumine (Haberman, 1968). Vastsejärk on eeskätt kasvamiseks ja varuainete salvestamiseks
annaabi.ee 
