Samuti lisandus kõigele sellele ka punapropaganda, mis pidi kaasa aitama kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Eesti kultuur muutus kaheks : välis- ja kodueesti kultuuriks. 1994 aastal siirdus pagulasse palju loovinimesi, kes jätkasid uutes kohtades oma loomingut, mis jäi kahjuks suuremale osale kodueestlastele kättesaamatuks. Samuti olid paljud haritlased sunnitud oma loomingut ''ümber hindama''. Haritlased püüdsid leida positiivset programmi, et nõukogude korra ''viljastavates tingimustes'' ellu jääda. Peale sõda vaimsele surutisele andsid suure tagasilöögi kõrgkultuurile. Rahva aktiivsus jäi püsima ning väljendus isetegevusharrastuses. Maal olid selleks enamasti pilli-, rahvatantsu-, ja näitemänguringid ning laulukoorid. Suureks tähtsaks sündmuseks oli ka laulupidude traditsiooni taastumine ja suursündmuseks kujuneski 1947. aasta üldlaulupidu. Need muutusid omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks.
usudogmasid ning paljastati luteri ja apostliku õigeusu kirikute tihedaid sidemeid ja nende kokkukasvamist riigiga. Tegelikult oli tegu avalike masskoosolekutega, kus kuulati ateismiteemalisi ja poliitilisi selgituskõnesid ja lauldi laululehtedelt usuvastaseid laule tuntud kirikulaulude viisidel. 1930ndate aastate alguses hakkasid tööliste seas levima ka ilmalikud matused ja kiriku vahelesegamiseta toimunud abielusõlmimised. Nõukogude võimu viljastavates tingimustes hakkasid ärakeelatud kiriklikke pühi asendama teised, neist olulisimad Oktoobrirevolutsiooni aastapäev ja esimene mai, mõlemad äärmiselt tugeva poliitilise värvinguga. Aset leidnud paraadide puhul võib võrdusmärgi tõmmata katoliiklike protsessioonidega. Neile kahele lisandusid veel ligikaudu nelikümmend erinevate tööalade esindajatele või sotsiaalsetele grupeeringutele (tankistid, agronoomid jne) pühendatud päeva, mida võib pidada kaitsepühakute päevade vasteiks
49. 1.septembriks müüs Jõgeva rajoon riigile 1764 tonni liha ja 18146 tonni piima (Kolhoosnik: 1961). On kevad ja innukalt tehakse kevadtöid ning valmistutakse suveks ning tööpingeidki elatakse omal moel välja. 50. Jõgeva töötavad noored saavad haridust jätkata töölisnoorte keskkoolis (Veskis: 1960). 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes ja see võimaldas vanemal põlvkonnal haridust jätkata. Prooviti leida positiivset programmi, et nõukogude korra ,,viljastavates tingimustes" ellu jääda. Hakati uuesti õppima. 51. Mustvee linnas on palju töövõimelisi inimesi, eriti palju noori, kuid kogenud spetsialisti või eriharidusega noort töötajat on seal raske leida (G. Zivotnikov: 1962). Õppimise kõrvalt tehti enamasti ühiskondlikku tööd kooli heaks, kas siis töötati kooliaias või mujal ümbruskonnas. Kohustuslikuks sai 8 - klassiline kooliharidus. Kõrgkoolides kehtestati senise ainesüsteemi asemel kursuste süsteem