sekkub siis nõuandega. Ta on jumalate isa aga mitte kuningas). Enlil on jumalate kuningas ning taevajumal, tuulte, tormide, jne jumal (En isand, lil õhk). Kuningad olid tema erilise eestkoste all, ta kaitses ka kuningavõimu. Tema võimu all oli ka taevast lähtuv viljakus (vihm). Tema kultuskeskus oli Nippur, seega sai Nippuri templist sumerite keskne pühamu. Enki (semiidi Ea) on maajumal (En isand, ki ma), ka magedate, viljastavate vete (Apsu) jumal, ka viljakuse jumal (kui Apsu isand). Ka ehitaja (kanalite), seega tsivilisatsiooni tooja, ning sageli omistatakse talle legendides ka inimese loomist. Müütides annab ta inimestele head nõu. Peakolmiku taga on järgmine plejaad. Ninhursag (nin ema/ emand, hursag kivirinnatis, mäed, mis piiravad Mesopotaamiat põhja poolt, tsivilisatsiooni piir) oli emajumalanna, ka metsiku looduse kaitsja. Sünnituse kaitsja. Ninhursagi ja Enlili poeg oli Ninurta
kangelastesse, pigem vaadatakse neid kui natuke tolasid. Eestlane hindab hoopis pragmatismi – kasutab seda, mis töötab. Eestlane hindab töö ja kavalusega saadud rikkust ning positsiooni. Eestlane läheb ikka sinna, kus on kasulikum. Katoliiklusest protestantismi – ilma kolmekümne- aastase sõjata. Maa eest õigeusku ning hea ja parema eest komparteisse. Skandinaavia ja Saksamaa, aga ka Eesti majandusedu on tihti põhjendatud luterluse viljastavate tingimustega – töökultus, lühikesed lõunad, vähe lõbu. Rootsis anti välja raamat kultuurikonfliktist, mis tekkis luterliku Rootsi liitumisel Euroopa Liiduga ja kohtumisest katoliikliku Brüsseli moraaliga. Rootslastele on määravaks töö dokumentidega ning formaalne suhtlemine läbirääkimispartneritega koosolekusaalis. Katoliiklikus asjaajamises on aga kõik vastupidi – tööd peab tegema kuluaarides ja põhiline on mitteformaalne jutt veiniklaasi taga.