Kraini mesilased kuuluvad hallide mesilaste hulka. Töömesilaste tagakehal on kolm keskmist kuni laia valkjashalli karvavööd. Mõnel mesilasel esineb ka üks kuni kaks kitsast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu võib jääda kollakashall üldmulje. Tumemesilastest on nad saledama tagakehaga. Inimnoka pikkus on keskmiselt 6,4...6,8 mm, kolmanda seljalooge laius keskmiselt 4,8 mm, kubitaalindeks 45...50%. Ühepäevane töömesilane kaalub 110 mg, viljastamata mesilasema 185 mg, viljastatult 250 mg. Mesilasema munevus munemise kõrgperioodil on 1700...2000 muna ööpäevas. Kraini leskede turjavärvus on hall või tumehall. Emad on keskmise suurusega kuni suured ning võrdlemisi pika elueaga. Emade värvus kõigub helepruunist kuni tumepruunini. [http://www.estbee.eu/touaretus/kraini-aretusprogramm-touaretus] Kraini mesilaste heaks omaduseks on nende rahulikkus. Pesast välja võetud kärgi katavad nad ühtlaselt ja mesilasema jääb kärjele püsima. Üksteise suhtes on nad
sata) ja india mesilane (Apis cerana; Apis indica). hall üldmulje. Leskede turjavärvus on kas hall või tumehall. Liigisiseselt toimub jagunemine mesilaste populatsioonideks ehk Kraini mesilasemad on keskmise suurusega kuni suured (viljastamata rassideks. Erinevaid populatsioone eristatakse morfoloogiliste oma- mesilasema 185 mg, viljastatult 205 mg) ja võrdlemisi pika elueaga (3–4 duste alusel, mis tähendab, et need erinevused on mesilaste peal näha. aastat). Värvus kõigub helehallist kuni mustani. Mesilasema munevus Tänapäeval saab rasse eristada ka geneetiliselt. Enamasti morfoloogiliste munemise kõrgperioodil on 1700…2000 muna ööpäevas. ja geneetiliste uurimuste tulemused ühtivad. Iseloomult on kraini mesilased rahulikud ja vagurad. Pere läbivaata-
annaabi.ee 
