kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Emassuguorganitele on karakteerne nende ehituses ja talitluses toimuvate muutuste tsüklilisus. Protsesside ahel, mis algab munarakkude küpsemise, ovulatsiooni ja viljastumisega, jätkub loote arenemise ja tema sünnitamisega ning lõpeb noorlooma imetamisega kannab sigimis- ehk reproduktsioonitsükli nimetust. Inna- ehk östraaltsükliks nimetatakse munarakkude viljastamatusest tingitud lühiajalisi tsükleid. Innatsüklis eristatakse 4 faasi ehk perioodi: proöstrumit, östrumit, metöstrumit ja diöstrumit. Talitluse tsüklilisusega koos muutub ka emassuguorganite ehitus: munasarjade folliikulite ja kollaskehade arenemisaste ja suurus, emaka limaskesta paksus, näärmete arv ja diameeter, epiteeli ilme, lihasekiudude mõõtmed, tupe katteepiteeli kihtide arv jne. Seega tuleb emassuguorganite makro- ja mikroskoopilises pildis
Munajuhade ülesanne on munasarjadest vabanenud munarakkude edasikandmine emakasse ning nende teepealne toitmine. Munajuhades toimub ka munaraku viljastumine e. fertilisatsioon – munarakk ühineb seemnerakuga. Loode areneb emakas ning ülejäänud torujad emassuguorganid on sünnitusteedeks ja paaritusorganiteks. Protsessi, mis algab munaraku küpsemisega ja lõpeb noorlooma imetamisega, nim. sigimis- ehk reproduktsioonitsükliks. Munarakkude viljastamatusest tulenevad lühiajalised tsüklid on tuntud innatsükli nime all. Isasloomadel taoline tsüklilisus puudub. 41. Udar Udaraks nim. põllumajandusloomadel piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb udar ainult emasloomadel. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljastpoolt märgatav vaid väikeste nisade kujul. Nagu teiste sigimisega
annaabi.ee 
