Aasiani ulatuva riigi kuninga naine ja et Tii on tema peanaine. Amenhotep IV (u 1352 u 1336 eKr) Ehk teisiti Ehnaton. Egiptuse ajaloo õks mõistatuslikumaid valitsejaid Ehnaton astus troonile Amenhotep IV-na, kuid peagi selgus, et ta on samamoodi pühendunud päiksejumal Atonile nagu isagi. Ajal, mil Atoni kultus oli Egiptuses kõrgeimal positsioonil, pidasid tema kummardajad teda sõltumatuks ja igaveseks loojaks, maa ja kõige sellel oleva viljastajaks ning toitjaks, inimelude hindajaks. Teda kutsuti "taevariigi isand, kes valitseb tões". Ehnatoni kõrge ametniku (Ai/Eje) hauast leiti haruldaselt kaunis ja poeetiline kirri, kus teda nimetatakse "maa isandaks", "selleks, kes elab igavesti", "selleks, kes valgustab maad", see on versioon ühest Atoni kiituslaulust, milles teda ülistatakse kui kõigile olenditele elu ja viljakuse andjat, nn. Suur hümn. See algab nii:
ulatuva riigi kuninga naine ja et Tii on tema peanaine. Lewis Spence kirjutab: "Arvatavasti oli ta (Tii) ise algselt Atoni kummardaja, mis seletas austust, millega tema poeg Amenhotep IV sellesse jumalusse suhtub". Ja teised arvavad, et ema mõju oli väga suur. Amenhotep IV (1372-1354/1367-1350/1419-1402). (vt. Struve, lk.229-237). Ajal, mil Atoni kultus oli Egiptuses kõrgeimal positsioonil, pidasid tema kummardajad teda sõltumatuks ja igaveseks loojaks, maa ja kõige sellel oleva viljastajaks ning toitjaks, inimelude hindajaks. Teda kutsuti "taevariigi isand, kes valitseb tões". Ehnatoni kõrge ametniku (Ai/Eje) hauast leiti haruldaselt kaunis ja poeetiline kirri, kus teda nimetatakse "maa isandaks", "selleks, kes elab igavesti", "selleks, kes valgustab maad", see on versioon ühest Atoni kiituslaulust, milles teda ülistatakse kui kõigile olenditele elu ja viljakuse andjat, nn. Suur hümn. See algab nõnda:
annaabi.ee 
