· Maakasutus- ja maksustusühikuks oli ikka adramaa, kuid arvestati tööjõuliste inimeste arvu · üldiselt mõisapõlde tuli juurde seega ka teokoormist tuli juurde (teorent valdavas osas) 2. Millist mõju avaldas Balti erikorra reformimine maasuhetele (18 saj)? Balti erikorra reformimine- talupojad said õiguse omada vallasvara ja seda vabalt kasutada, kui nad polnud mõisnikele midagi võlgu (va põhilised tööriistad, tööloomad, lehmad ja viljaseeme) · Koormused määrasid mõisnikud- lubati kehtestada kindlad koormised aga mitte ületada kehtivaid · keelati talupoegade avalik müük · piirati kodukari ülemmäära 3. Milliseid maakorraldustöid tehti Eestis 18 saj vene impeeriumi võimu all olles ja milline oli sellel ajal maamõõdu asutuste süsteem Venemaal? Venemaa maamõõdu asutuste süsteem: · 1765. a Senati Maamõõduekspeditsioon/ 1794. a nimetati see Senati
kodukariõigust ja talupoegade müümist. Liivimaa aadel, tuginedes Roseni deklaratsiooni põhimõtetele, lükkas need ettepanekud tagasi, kuid tänu ähvardustele kuberneri poolt töötas maapäev välja oma ettepanekud. Seal märgiti, et kui talupoeg ei ole mõisnikule võlgu, võib ta vabalt käsutada oma vallasvara. Sellest tuli eraldada nn. raudvara, mis kuulus talu juurde. Viimase hulka loeti talu põhilised tööriistad ja tööloomad (hobused, lehmad) ning viljaseeme. Samal aastal avaldas kindralkuberner Browne veel teise maapäevast sõltumatu patendi, mille täitmine oli mõisnikele kohustuslik. Selles nõuti andmeid talupoegade koormiste kohta. Tööde eest, mis ületasid selle normi, oli vaja talupoegadele tasuda. Need patendid olid riigivalitsuse esimeseks katseks reguleerida agraarsuhteid eramõisates. Mõisakoormiste küsimus polnud otsustatud täpselt, nende suuruste määrasid endiselt mõisnikud ise. Kaebamise õigus mõisniku
annaabi.ee 
