Hilisem kreeka mütoloogia seostab seda Kreeta kuninga Minosega. Minioilist kultuuri tuntakse eelkõige arheoloogiliste leidude põhjal. Kreetal oli küll isetekkeline kiri nn lineaarkiri A, kuid seda lugeda ei osata. Seetõttu teatakse kultuurist vähe ja sedagi oletuste põhjal. Tsivilisatsiooni keskusteks olid lossid, tuntuim Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lisaks elu- ja kultusruumide sisaldasid lossid veel viljasalvi, töökodasid ja muud. Seega on alust arvata, et lossid olid ka majanduskeskused. Kreetal polnud eraldiseisvaid templeid, mistõttu võisid lossid olla ka religioonikeskused. Lossid olid kindlustamata, üldse pole sellest tsivilisatsioonist säilinud kindlusi, relvi ega muud säärast. Ka kunstis domineeris rahumeelne laad. Naiste ühiskondlik positsiooni oli ilmselt märksa kõrgem kui teistes tsivilisatsioonides. Kreeklased ja Mükeene ajajärk
heidavad ainult losside ja linnade varemed koos neist leitud esemetega. Loomulikult jääb sel moel paljugi lahtiseks ja peaaegu mitte üheski küsimuses pole võimalik anda lõplikke vastuseid. Lossides oli väga erineva otstarbega ruume, mis paiknesid ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber ristkülikukujulise keskõue. Lisaks luksuslikult sisustatud vannitubade, basseinide ja kanalisatsiooniga elu- ja kultuseruumidele, mahutasid nad ka avaraid viljasalvi, töökodasid ja muud. Kõik see osutab, et lossidel olid üheaegselt mitu erinevat otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad losse majanduskeskustena. Seda kinnitavad ka tahvlid lineaarkirjaga. Kuigi neil seisev tekst pole arusaadav, võib siiski väita, et tegemist on majapidamisdokumentidega. Nähtavasti koguti igal aastal ümbruskonna elanikelt põllumajandussaadusi lossi varasalvedesse ja peeti selle üle täpset majanduslikku arvet. Kuna
annaabi.ee 
