mitut tüüpi viljadest. Tõeline pähkel, botaanilises tähenduses, on kõva kestaga üheseemneline sulgvili, näiteks sarapuupähkel. (Kalju,K. 2007:145) Akasuu Akazuu kodumaa on Lääne-India ja Lõuna-Ameerika. Tänapäeval viljeldakse Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Lääne-India saartel, Aafrikas, Egiptuses ja Indias. Akazuu on omapärane vili, mis koosneb pirnitaolisest paisunud kuni 9 cm pikkusest viljaraost ja selle otsas kasvavast nakrast ehk india pähklist. Paisunud viljaraag ehk kasuõun on kollase või punaka läikiva koorega, mis katab õrna, helekollast mahlakat ja kergelt mõrkja maitsega sisu. Kasuõun on transpordiõrn ja kiirsti riknev, mistõttu leiab värskelt tarbimist vaid kohapeal ja eksportimist marmelaadi või mahlana. Pärisvili on 2- 2,5 cm pikkune neerukujuline kollakaspunane nakar, mis kasvab välja kasuõunast. Nakra koor on kõva ja mittesöödav ning sisaldab mürgist ainet CNSL, mida kasutatakse lakkide ja piduriõlide koostises
antotsüaani happesuse muutumisele. Nektar on krooniputke põhjas ja pealt karvaringiga kaetud, kättesaadav vaid liblikatele ja pikasuistele kiletiivalistele. Emakakaelad on mitmesuguse pikkusega nagu nurmenukulgi (erikaelsus, mis väldib isetolmlemist). Õitseb aprilli lõpus ja mai alguses. Viljaks on pähklike, mida tänu õlilisemele armastavad sipelgad laiali kanda. Viljade valmimisel mais-juunis, viljaraag pikeneb ja poetab vilja maha. Kasutamine: kuna taim sisaldab rokesti limaaineid, on teda kasutatud rahva- meditsiinis kopsuhaiguste raviks. Mõned rahvad kasutavad lehti salatite ja suppide valmistamiseks, toidu tegemiseks tarvitatakse ka noori varsi ja õisi. METSPIPAR Asarum europaeum. Nime päritolu: asaros (kr.k.) vaip; taim katab maad vaibataoliselt. Europaeum (lad.k.) euroopa. Sugukond tobiväädilised. Kasvukoht: viljaka mullaga salumetsad
annaabi.ee 
