36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist.
36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine Tundlikud pH suhtes, kuid osa neist ei talu värsket lupjamist. N: kurk, porgand, hernes, kõrvits. Ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompost
Väetiste toimel saadud enamsaak sõltub väetisnormi suurusest. Väljendatakse: 1. Kogu ehk üldise enamsaagina (E ). 2. Keskmise enamsaagina 1 kg toiteelemendi kohta. 3. Täiendavalt antud ühe väetisühiku (1 kg) efektiivsusena( Y´) 38. viljapuu-ja marjaaedade väetamine. Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid – pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39. avamaaköögiviljade(kapsas, porgand, peet)väetamine- keskmise N vajadusega, suure PK vajadusega. Kapsale kõlbab sõnnik otse antuna, teised eelistavad järelmõju. Käärinud kompostid sobivad
annaabi.ee 
