Asustatus taastus aga kiiresti, sest olulist osa loomuliku iibe kõrval etendas olulist osa ka sisseränne naaberaladelt. Mõisad jagunesid nende valdajate järgi põhiliselt: · rüütli- ehk aadlimõisateks (neid oli kõige rohkem) · riigimõisad · kirikumõisad · linnamõisad. Põllumajandusinventar oli endisel tasemel. Algelise karuäkke asemel hakati kasutama puupulkadega pakkäket. Rehepeksul hakati kasutama lisaks vartadele koote. Taludes võeti kasutusele viljaniitmisel vikat. Põllutööriistad olid lihtsad. 11. Põhjasõda ja selle majanduslikud tagajärjed Eestile lk 73 Põhjasõda viis majanduse uuesti allapoole. 1700. aastal puhkenud sõda tegi lõpu Rootsi võimule. Sõja raskustele ja eelnenud Suurele näljale järgnes 1710.-1711. aasta katk. Viimasele avaldasid mõju ikaldus ja nälg. Katk levis kiiresti. Külmade saabudes katku levik aeglustus. Kõige laialdasemalt möllas katk Lääne-Eestis. Seal suri ligi ¾ rahvastikust.
alal. Vähem olid maksustatud tavaliselt kiriku- ja linnamõisad, ühtlasi siis ka nende talupoeg- kond. Põllumajandus oli ekstensiivne. Mõisate olulisem sissetuleku allikas oli viljamüük Põldude väetamine oli nõrk. Põllumajandusinventar oli endisel tasemel. Algelise karuäkke asemel hakati kasutama puupulkadega pakkäket. Rehepeksul hakati kasutama lisaks vartadele koote. Taludes võeti kasutusele viljaniitmisel vikat. Põllutööriistad olid lihtsad. 16 Eesti majandus Vene riigi koosseisus 18. sajandil Põhjasõda ja selle majanduslikud tagajärjed Eestile. Sõja raskustele ja eelnenud Suurele näljale järgnes 1710.-1711. aasta katk. Selle elvikule aitasid kaasa ikaldus ja nälg. Külmade saabudes katku levik aeglustus. Kõige laialdasemalt möllas katk Lääne-Eestis. Seal suri ligi ¾ rahvastikust. Sõja ja katku tagajärjed likvideeriti alles 30-40 aastaga
annaabi.ee 
