piiri, kuid nad sunniti rootslaste poolt taganema 1701. aasta detsembris ründasid venelased ootamatult Kanepi lähedal Erastvere mõisas rootslasi ning saavutasid mitmekordse ülekaaluga oma olulisema võidu Põhjasõjas 1702. aasta juulis said Rootsi väed venelastelt lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures 1703. aastal rüüstasid Vene väed armutult kogu idapoolset Eestit, jõudes välja Järva- ja Viljandimaani 1704. aasta mai alguses sõitis Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole, kuid sattus Kastre juures venelaste seatud lõksu, venelased said nüüd Peipsi järve oma kontrolli alla 1704. aasta juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist 13. juulil 1704. aastal kapituleerus Tartu linn (venelased tegid tormijooksu) 9. augustil 1704. aastal vallutati tormijooksuga ka Narva linn 5. Sõda jätkub:
Venelased saavutavad edu: Narva kaotusest toibunud koondasid venelased oma väed uuest Pihkvasse. Neid asus juhtima Boriss Serementiev. Detsembri lõpul ületasid venelased taaskord piiri. See tuli rootslastele üllatuslikult. Erastvere mõisa juures saavutasid Vene väed esimese olulisema võidu Põhjasõjas. Sealt edasi algas Rootsi väliväe kaotuste rida Liivimaal. 1702. aastal said rootslased lüüd Hummuli mõisa juures. 1703. aastal rüüstasid Vene väed Ida-Eestit, jõudes lõpuks Viljandimaani. Ometi olid Eesti linnad veel rootslaste valduses samuti ka kontroll Peipsi järve üle. 1704.aastal sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu sattuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Kitsas jões ei õnnestunud suurtel laevadel ka manööverdada ja seetõttu, et lipulaeva mitte venelastele loovutada, laskis meeskond end sellega ühes õhku. Peipsi järve oma kontrolli alla saanud, saadi nüüd raskemaid
piiri, kuid nad sunniti rootslaste poolt taganema 1701. aasta detsembris ründasid venelased ootamatult Kanepi lähedal Erastvere mõisas rootslasi ning saavutasid mitmekordse ülekaaluga oma olulisema võidu Põhjasõjas 1702. aasta juulis said Rootsi väed venelastelt lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures 1703. aastal rüüstasid Vene väed armutult kogu idapoolset Eestit, jõudes välja Järva- ja Viljandimaani 1704. aasta mai alguses sõitis Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole, kuid sattus Kastre juures venelaste seatud lõksu, venelased said nüüd Peipsi järve oma kontrolli alla 1704. aasta juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist 20 13. juulil 1704. aastal kapituleerus Tartu linn (venelased tegid tormijooksu) 9. augustil 1704