aprillil 1931. Vanast majast jäid uude raekotta alles vaid esimese korruse müürid. Lammutus- ja ehitustööd käisid paralleelselt. 17. oktoobril 1931. aastal Viljandis avatud raekoda oli esimene moodne raekoda Eestis 7 · Vana veetorn Linnapea Otto von Engelhardti ametiajal jõudis Viljandi ühena esimestest Eesti linnadest oma veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni. 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks. · Ugala teater Esimene eestikeelne teatrietendus Viljandis leidis aset 1872. aastal. Ette kanti Lydia Koidula "Säärane mulk". Tollane teatrikriitika pidas viljandlaste esitatut paremaks kui Tartus ette kantud "Säärast mulki", sest Viljandis mängisid naiste rolle juba naised, mitte mehed nagu Tartus.
· Aastal 1911 võis Viljandi end uhkelt kuulutada üheks esimeseks veevärki omavaks linnaks Eestis. · 30 meetri kõrgune punastest tellistest jalandiga ning kaheksakandilise puidust mahutiruumiga veetorn on läbi aegade olnud linna veevärgi sümboliks. · Tänaseks on see renoveeritud ja kasutusel vaatetornina, mille viimaselt korruselt saab pilgu heita kogu linnale. · 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Torni sisseseade olid valmistanud Viljandi ettevõtted. Saja kuupmeetri suurune veepaak oli valmistatud Uno Pohrti masinavabrikus. · · Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks. · Torn remonditi Rotary klubi algatusel ja paljude viljandlaste ning ettevõtete annetuste kaasabil ja avati turistidele vaatetornina. Kaheksakandilises tornikiivris
annaabi.ee 
