väljaminek. Mahla väljutamine- Mahla kättesaamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: pressimist, tsentrifuugimist, ekstraheerimist e. diffusiooni ning nende meetodite kombinatsiooni. Kõik meetodid peavad vastama põhinõuetele: Mahla maksimaalne väljaminek , Minimaalne hägusus, Naturaalsete omaduste säilitamine, Protsessi kiirus ja katkematus, Minimaalsed kulud. Põhitegurid, mis mõjutavad pressimist: Rõhk (optimaalne rõhk on 0,5- 2MPa) Viljameski struktuur Peenestusaste Viljameski kihi paksus Mahla selitamine- Mahla selitamise põhieesmärgid: Eelnev selitamine filtreerimise lihtsustamise eesmärgiga, Mahla stabiliseerimine, Organoleptiliste omaduste parandamine. Mahla selitusmeetodid: Füüsikalised (nõrutamine, setitamine, separeerimine) Biokeemilised (ensüümidega töötlus) Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine) Kombineeritud Mahla filtreerimine- Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal
Mahlajoogid on veelgi lahjem kui nektarid. Mahlajookides küünib täismahla osakaal 10... 35%-ni, ülejäänud osa langeb põhiosas veele ja erinevatele lisanditele. 3. Nimetada naturaalsete mahlade tootmise põhietapid, välja tuua kasutatavad reziimid ning viisid · Tooraine pesemine, inspekteerimine · Peenestamine · Marjameski töötlus Töötlemise eesmärgiks on rakkude tsütoplasmaatiliste membraanide läbilaskvuse suurendamine. Viljameski töötlemisviisid: o kuumtöötlus Meetod on väga efektiivne madala mahlasisaldusega marjade jaoks (ploomid, mustsõstar, pihlakas, karusmari ja vaarikas). Kuumutamisel membraanide valgud koaguleeruvad. Selle tulemusena suureneb membraanide läbilaskvus. Pressimisel suureneb ka väljuva mahla kogus. Termiline töötlus mitte üksnes suurendab mahla väljatuleku, vaid ka inaktiveerib fermente. See aitab kaasa viljaliha ja nahka pigmentide mahla üleminekule.