KUNSTLIK VILJASTAMINE Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid. Kunstliku viljastamise käigus kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. KUNSTLIKU VILJASTAMISE VIISID: Ovulatsiooni indutseerimine: Printsiip on stimuleerida munasarju(viljakusravimitega) väikest arvu munarakke (tavaliselt 2 ja mitte üle 3-e) tootma, millele järgneks loomuliku vahekorra abil viljastamise võimalus. Emakasisene viljastamine: Ovulatsiooni ligikaudsel toimumise ajal valmistatakse ette meespartneri sperma. Saadud liikuvate spermatosoidide suspensioon viiakse peenikese kateetri abil naise emakakaela või emakasse. Superovulatsiooni indutseerimine: eesmärgiks on stimuleerida naise munasarju rohkemat arvu folliikuleid tootma.
Seda nimetatakse viljatuseks ehk infertiilsuseks. Viljatuse põhjused võivad olla erinevad, mõnel juhul aga jääbki põhjuses selgusele jõudmata. Viljatuse võimalikuks raviks on kunstlik viljastamine. Selleks on olemas erinevaid viise, kuigi olgu meetod milline tahes, on rasestumise võimalus vaid 15-20%. Kunstliku viljastamise meetodid: - Ovulatsiooni esilekutsumine. Ovulatsiooni soodustamiseks stimuleeritakse munasarju viljakusravimitega, sel juhul toimub viljastumine tavapäraselt, seksuaalvahekorra ajal. - Katseklaasis viljastamine. Seda tehnikat kasutatakse kõige laialdasemalt. Selle meetodi korral võetakse munasarjast munarakke, mis laboritingimustes viljastatakse partneri spermatosoididega. Viljastunud munarakk viiakse emakasse, kus see arenema hakkab. - Sugurakkude viimine munajuhasse. Laparoskoobi abil tehtav protseduur, milles munasarjadest kogutud munarakkudest valitakse välja kvaliteetseimad ning viiakse
annaabi.ee 
