elemente. Antiikteater on tekkinud jumalate kultustest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Antiikteatris ei olnud enam väga olilisel kohal miimilist laadi laulud ja tähtsuslikud tantsud. Nüüdisaegne teater ongi alguse saanud antika ajajärgu kreekast. Just siis asutusid rahva ette esmakordselt näitlejad, kes esitasid rahvale tragöödiat ja komöödiat. Etenduste jaoks rajati erilised ehitised, mida nimetati amfiteatrideks. Teatri sünd Kreekas on seotud viljakusjumalana Dionysose kultuseks, kuna tema auks korraldati riitustega, mille rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Ronkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased saatüreid. Oletatakse, et kõige varasemad teatri etenudused olid seotud jumala meeleheaks sokuohvri toomisega. Kultuslikes stseenides täiemõõdulise kreeka tragöödiani jõudmine võttis muidugi aega. Alguses piirduti Dionysose austamisega ja tema elu kujutamisega, kuid hiljem
Ühel kaalul süda, teisel Maat, kui süda oli patte täis, ilmus elukas, kes saaks ampsu! Teised, kes õigeks mõistetud, pääsevad õndsuse maailma (Iaru naudivad igavest küllust; põllud ja viljapuud annavad lõputut saaki) Maapealses elus tuli toit raskesti kätte. Hauatagune elu võis olla sarnane maapealsele elule, kõik oli haua taga korras. Naudinguterohke elu Iarus Elysion/Elysium õndsusterohke, igavene, hauatagune elu hellenistlik periood! Osiris viljakusjumalana kujutati vaaraona, kellel on kõik vaarao sümbolid ja atribuudid: sulgedega kroon, valehabe, kõverkepp (karjase kepp), piits. Hatsepsut jumalanna, kes näppas oma poja eest mehelt trooni ära, poeg vihkas ema ja soovis tema surma, et väärikas välja näha, pani jumalanna endale valehabeme ette Isis Osirise abikaasa ja lihane õde, tiibadega, sarviline, päikesekettaga, süles istub tema ja Osirise poeg Horos.
Alkman (VII saj. II pool e. Kr.), joonia lüürik. esimene teadaolev koormeister. Orja poeg, elas Spartas. Kirjutas dooria murdes usulisi neidudekoori laule (partheneia), õpetas need ise lauljatele selgeks; koorid esitasid neid jumalate auks korraldatavatel pidustustel tantsu ja muusika saatel. 36. Arhailise ajajärgu religioon (müstilised kultused, orfism) Zeus oli peajumal, keda austati erinevate funktsioonide täitjana: juba minoilisest ajast äikesejumalana, Tessaalias viljakusjumalana (sest vihmapilved tulid Põhja-Kreekast, Olümpose kandist), põhjapoolsetel hõimudel pidi ta seostuma indoeuroopliku selge taeva jumala Dyausega. Elises peetud olümpiamängud olid välja arenenud Zeusi kultuspidustustest. Legendi kohaselt algatas mängud Herakles oma isa auks; üks peaalasid, kaarikutel võidusõit oli pühendatud Zeusi pojapoja Pelopsi mälestusele, kes võitis oma tulevast äia Oinomaost kaarikusõidus (vt. nr. 21) Auhind oliiviokstest pärg oli väga ihaldatud
annaabi.ee 
