III aastatuhande lõpus e.Kr. oli seal kohati välja kujunenud mereline kõrgkultuur. Tugeva keskvõimuga suurriiki ei tekkinud, kogukonnad jäid iseseisvaks. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose ps. Asultetes, millest tähtsaim oli Mükeene. Kreetal polnud karta välisvaenlasi, kuni nende laevastik oli tugev, seega nad oma linnu ei kindlustanud. Nenede usuelu kohta pole palju teada, ilmselt oli esikohal viljakusekultus. Toimunud oli ühiskondlik kihistumine ja võimul kohaliku valitsejad, nähtavasti polnud nende võim nii suur, et neid jäädvustada portreekunstis. Kreeta ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossidel puudus loogiline põhiplaan, need koosnesid paljudest erineva suurusega ja eri tasapindadel asuvatest ruumidest, mis paiknesid ümber nelinurkse sillutatud keskõue. Mõningaid
See avastati 1922. a-l. Hauakambris asus ka palju luksusesemeid kaarik, troon, valitsuskepid, jumalate kujud jm. Urnides olid ka siseelundid, neid valvasid jumalannad. 7. teema Egeuse e Kreeka-Mükeene kunst Egeuse ääres oli soodne pidada põldu, kalastada, tegeleda kaubandusega. Pinnamood oli mägine, rannajoon liigendatud. Kasutati lineaarkirja. KREETA: Rahulik kultuur, polnud vaenlasti linnad ei olnud kindlustatud. Polnud eriti palju templeid, tundus valitsevat viljakusekultus. Valitsejaid eriti ei ülistatud. Lossid: suurimad Knossos, Phaistos, Hagia Triada, need kaevati välja 20. saj alguses. Lossidel puudus kindel põhiplaan, ruumid paiknesid ümber siseõue korrapäratult. Alumisel korrusel olid laoruumid, ülemisel suuremad ja esinduslikumad toad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Sambaid valmistati samuti puust, need ahenesid allapoole. Need liigendasid ruume, toestasid lagesid. Värvitud olid punaseks, kollaseks, mustaks
aga selged märgid kultusest. Leitud kaunistatud kolbad. Ilmselt esivanematekultus. Catal Hüyük tellisasula. (al 7500). Seal olid veised ja härjad kultusobjektid, karjakasvatus oli tähtis. See on suurim ja kõige paremini säilinud neoliitiline asulakoht, mis tänaseks on leitud. Tihedalt ühesuurused majad, müürita. Puudusid tänavad ehk liiklus toimus mööda katuseid ja majja sai sisse läbi luugi. Sealt on leitud ruume, mis on pühadeks peetud. Kuju "Paks jumalanna", ilmselt viljakusekultus. Istub mäe peal üks vohav naine ja kaks suurt kiisut on kõrval. Üldiselt on leitud üldse palju naisekujusid. Alasti, selgete sootunnustega ja suured. Tavaliselt on nad nagu geomeetrilised, too on aga realistlikum. Miks olid varastel põlluharimiskultuuridel sellised kujud? Tavaline arusaam on see ,et need on seotud viljakusekultusega. Võib ka viidata naiste positsiooni kõrgele tasemele (vb oli emajärgne sugulusarvestus). Samas pole ühtegi kindlat teadmist muidugi.
annaabi.ee 
