Karl Marx. Popper väidab, et teadmised objektiivses mõttes on teadmised ka ilma teadjata. Lakatos ütleb, et teooria objektiivne väärtus on inimmõistusest sõltumatu. Täielikult nendega nõustuda ei saa, kuna tavaliselt mõjutavad indiviidide siseveendumused neid palju ning neist täielikult vabaks ei saa keegi. Lakatosi objektivismist kõikvõimalike subjektiivsete elementide eemaldades kujundab Chalmers programmi viljakusastme teooria. Viljakusaste on 3 uurimisprogrammi objektiivne omadus, mis näitab, kui palju sisaldub programmis objektiivseid tegutsemisvõimalusi. Eeldades, et teadlased haaravad arenguvõimalustest, võib arvata, et kõrge viljakusega programm tõrjub madalama viljakusastmega programmi välja ning toimub teooriate vahetus. Kuid teooriavahetuse objektivistlik käsitlus peab arvesse
Chalmers väljendit „viljakusaste“. Programmi viljakusaste puhul on antud programmi objektiivne omadus – vahet pole kas teadlane seda mõistab või ei. Erinev Lakatosi positiivse heuristika mõistest. Programmi viljakusaste näitab, millises ulatuses programm endas objektiivseid tegutsemisvõimalusi sisaldab või mis ulatuses avab ta tee uutele uurimissuundadele (177). Lakatosimetodoloogia toetuseks võib tuua ilmeka näite üksikjuhtumite uurimuste hulgast (näide lk 178). Viljakusastme protestid: 1. kontseptsioon on liiga ebamäärane mõõtmaks kvanitatiivselt programmi viljakusastet, 2. sellest järeldub nagu oleks viljakusaste seda kõrgem, mida ebamäärasem on teooria või programm, sest piisavalt ebamäärast teooriat või programmi saab sobitada õigupoolest igasuguse arengusuunaga, 3. teadusajaloolase jaoks on selline vahend nagu viljakusste tarbetu, sest arenguvõimalused tulevad päevavalgele siis kui neid on kasutatud