tervistav mõju. Allikate austamine oli tuntud laialdaselt Skandinaaviamaades ja germaani aladel Läänemere ääres, kus see tava ulatub kiviaega. Eestis on teada üle 400 ohvriallika, mis paiknevad hajali üle kogu maa. Vanimad kultusobjektid on ilmselt pühad allikad (neiston leitud 8. 12. saj-sse kuuluvaid esemeid). Kõige enam on ravi-, tervise-, ja elluallikaid, mille veele omistati ravitoime kas kõikide või ainult mõnede, eriti silmahaiguste vastu. Viljakultusega olid seotud ilma ja viljakasvu mõjutavad ilma- ja uduallikad. Ohvriallika veega ravimisel ja puhastamisel, mida laialdaselt tehti veel 19. saj., üksikuis kohtades isegi 20. saj. algupoole, tuli ohverdada raha, ehteid, hõbevalget jm. (A. Viires, 2007). 4 5
küündlai.Ringis,ümber kuju liikumine ning Pekole suunatud palved, tema ees palvete lugemine.Uue Peko-papi valimine vereliisuga.Peko kuju on valmistatud kasepuust ning on 48cm kõrge.Kuju on kaetud küünlavahaga ja nõega.Mõnda kuju kasutati küünlajalana.Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna-riitustel osalesid ainult jõukamad peremehed.Suuline pärimus, mis rõhutab Peko kultuse tõsiseltvõetavust.Väljaspoolsete kirjeldajate järgi oli tegemist paganliku viljakultusega;Pekot on peetud viljakusjumaluseks, kes on seotud rahe ja põuaga, vilja- ja karjaõnnega.Kultuses osalejate kirjeldustes tuleb esile sünkretistlikkus, seostamine kristliku traditsiooniga. Paralleelid:Kogukonna küünal vene talupoegadel,mordvalastel ning bessermanidel.Pühaku või kaitsehaldja auks süüdatav küünal,pühaku ja küünla kujutluse sulandumine üheks materiaalseks tervikuks.Õlekujud Lääne-Eestis kui Skandinaavia mõju. 56
annaabi.ee 
