oma majapidamist paremini korraldada: aretati uusi viljasorte, loomatõuge ja pandi tähelepanekud kirja. Tänu orjatööle saadi suuri koguseid vilja, mille odavast müügist lõigati suurt kasu (2. saj e Kr muutus välisturu toodanguga konkureerimine võimatuks ja paljud põllumehed pankrotistusid neist said armuandidest elavad proletariaadid). Põllumehed kasvatasid peamiselt otra, nisu ja rukist kaera peeti umbrohuks. Viljakoristuseks kasutati algelisi lõikusmasinaid, mis eemaldasid vaid viljapea. Veoloomadena kasutati peamiselt härgi ja eesleid. ,,Õled koristati hiljem katuste katmiseks või küttematerjaliks, harilikult aga põletati otse põllul, et väetada tuhaga pinnast" (Palamets 1976; lk169). Nagu sõdurite juures sai mainitud, moodustasid (enne palgaarmee tekkimist) talupojad Rooma peamise löögijõu nad kaitsesid alati oma maatükki, mille abil nad järjest kasvavaid
kõige piisavuse. Utooplased kasvatavad kanu, hobuseid (ratsutamiseks, relvadega ümberkäimiseks). Härjad on põllutööloomad, sest neid on odavam ülal pidada kui hobuseid ja nad on tervemad. Utooplased kasvatavad vilja leiva tarbeks. Nad joovad viinamarja-, õuna- või pirniveini, puhast vett või mõdu. Kuigi nad teavad, kui palju vilja on vaja külvata linna tarbeks, külvatakse alati rohkem, et piiriäärsetele rahvastele jagada. Viljakoristuseks tuleb linnast abiväge. Pealinn on 4-nurkne, mille juures voolav jõgi on kaitstud, et vaenlased seda kinni panna ega mürgitada ei saaks. Linna ümber on kõrge paks müür paljude vahi- ja kaitsetornidega. Linna 3 külje ümber on kraav, 4. külge kaitseb jõgi. Tänavad on mugavad. Majad on uhked, viimase moe järgi ehitatud. Majad on omavahel ühendatud rivis. Iga maja taga on aed. Igal majal on pea- ja tagauks
annaabi.ee 
