materjale."Tants aurukatla ümber" on ilmunud ka läti keeles, (1972, tõlkija T. Vilsone) ja Eesti Telefilmis Peeter Simmi poolt vändatud filmina 1987 aastal. Osades on mitmed tuntud eesti näitlejad nagu Heino Mandri, Tarvo-Hannes Varres, Lennart Mänd, Andres Lepik, Paul Poom, Laine Mägi , Margus Terasmees, Erno Kaasik, Kairit Hansberg jt. Minu arvates näitab filmis ,,Tants aurukatla ümber" väga ilmekalt eesti maaelu, aurukatla vajadust viljakoristamisel, kus masinale oli vahel väga pikk järjekord. Rehepeksumasina ümber kogunes alati vaatama ja järge ootama hulk rahvast. See on minu arvates nagu külaelu keskpunkt, kus räägiti muljeid, arutati tuleviku üle ja ei puudunud sealt ka vastavad naljad. Meelde jäid mõned ütlused, et ,,mustlne on ju nii must, et öösel teda ju ei näe" ja naabrite vaheline trumpamine, et ,,sel sulane trumlis aga mul ei midagi". Näitlejatest meeldis väga Paul Poom, kes just oma tõsidusega oli naljakas.
läbiviimiseks “/.../ toetati laiakale lauale arbapulk. Kui selle terav ots osutas põhja, ei sallinud maanhaltia paika, kui läände või lõunasse, see meeldis talle. Siis tehi maha kolm auku, kuhu kaabiti hõbetat. Kolm päeva pidid talupaigal olema inimesed /.../ siis asus sinna /.../ hää, õige haldjas.” (Masing 1998:125) Eestlastele võõraks jääb Briti saartel populaarne ja muinasjuttudeks ainest andnud koduhaldjas, kes lõpetab inimestel pooleli jäänud töid, osalevab viljakoristamisel, rehepeksul, aitab koduloomi karjatada ja talitada. Lisaks karistab koduhaldjas laisku teenijaid, kes oma tööd ei tee. Vastutasuks tuleb talle sööki jätta. Ärakasutamise korral maksab ta kurjalt kätte (Levy 2001:175). Küsimustiku vastustest läbi jooksnud variant, kus taheti, et haldjad tänapäeval rahahädas aitaks, ei olegi nii võimatu. Nimelt tunneb vanarahvas ka rahaaugu haldjaid (Iiri rahval on selle
annaabi.ee 
