Dotatsioonide tõttu toodetakse palju rohkem, kui rikkad riigid ise vajavad ning osa toiduainetest paisatakse maailmaturule (sh arengumaadesse), surudes seal hinnad alla. Arenenud riikide kunstlikult madala hinnaga suretab välja arenenud riikide farmereid. Või näiteks arenenud riikide armastus biokütuse vastu: selleks, et täita 50- liitrine autopaak biokütusega, peab ümber töötama 200 kilo maisi. On riike, kus sellise viljakogusega saab elatatud üks inimene terve aasta jooksul (ja teistes riikides saab sama vilja jõul paar korda Tallinnast Tartusse sõita). Seitse põhjust Näljahäda on tekitanud ka toidu järsk kallinemine viimase aasta jooksul. Põhjuseid võib tuua välja seitse. Esiteks nafta ja gaasi hindade tõus, mille tulemusel muutub kulukamaks ka põllumajanduses töötavate masinate käigus hoidmine. Teine põhjus on seotud esimesega: suure energiatarbimisega riigid
füüsilises mõttes. Tänapäeval mõeldakse taimetoitlase all ainult inimest, kes tarvitab taimset toitu. Seda on kinnitanud näiteks Maurice Maeterlinck, kes ütles kunagi, Lihasöömin et härg tarbib ühe naela liha tootmiseks sada naela sööta. Professor Harper Cornellist tõendab, et inimesele terveks aastaks e on piisavalt kaloreid, mineraale ja vitamiine andva viljakogusega saab toota vaid nii palju sealiha, et ta saaks sellest elada vaid kaks majanduslik kuud. Praegu on USAs ligemale 70% haritavast maast lihaloomade toitmisega seotud ja ainult 30% on otseselt kasutusel inimese ult kallim toitmiseks. Iga kanaliha kilo tootmiseks kulub 2 kg sööta, sealiha puhul 4 kg, loomaliha puhul 7 kg. Mida rohkem sööme liha, seda
annaabi.ee 
