Ta on küllaltki kõrge nagu punane sõstargi  kuni poolteist meetrit. Mage sõstra marjakobarad on alati väiksemad, kui punase sõstra omad. Neis on harilikult kolm, harvem kaks või neli marja. Punase sõstra kobarad on aga pikad, kuni kümme sentimeetrit ja rohkete mahlakate marjadega. Samuti on kõik näinud, et aias kasvava punase sõstra kobarad ripuvad  ega rootsud jõuakski sellist rasket viljakoormat püsti hoida. Kuid mage sõstra viljakobarad on palju väiksemad ja jõuavad nii ka püsti seista. Ka on marjad enamasti punase sõstra omadest pisut väiksemad. Teiseks tunnuseks on lehed. Lehed on mage sõstral peaaegu kaks korda väiksemad.Nii et inimesele on sellest metsikust põõsast vähe kasu. Kuid siiski üheks asjaks on ta võrratult hea. Nimelt temast saab tiheda, kuni meetrikõrguse heki, sest ta laseb end suurepäraselt pügada. Kasutatud materjal: 1.www.Wikipeedia.com 2.bio.edu.ee 3.www.google.com
Kagu-Aasias, aga ka Havail, Floridas, Californias, Austraalias, Indias, Madagaskaril, isegi Euroopa kasvuhoonetes, kuhu nad jõudsid juba 19. sajandi alguses. Litši sugulastest tunneme kõige paremini ehk magnooliat, mis hoolsa aedniku käe all isegi Eestis suudab kasvada. Suured igihaljad litšipuud kasvavad kümne kuni kahekümne meetri kõrguseks. Varakevadel kattuvad need lõhnavate rohekasvalgete õiekobaratega, suvel säravad lehtede vahel vaarikpunased viljakobarad. Kagu-Aasias valmivad viljad aprillist juunini, lõunapoolkeral novembrist jaanuarini. Litšipuu viljad pole kuigi suured, piraka kirsi või väiksema ploomi suurused, aga neid on ühel puul palju. Täies kasvujõus litšipuu võib mõnedel andmetel anda kuni 500 kilo saaki. Aastatuhandete jooksul on litšipuust aretatud sadu erinevaid sorte: "Rippuv roheline", "Kaneelilõhnaline", "Lõhnaküllus", "Ninasarviku sarv", "Keisri armukese naer", "Hiina rohukõrs" - nimed kui hiina poeesia.
Taime istutatakse 40  60 cm vahega. (Seemnemaailm) 4.4. Cornus alba  Siberi kontpuu 4.4.1. Kirjeldus Siberi kontpuu on kontpuude perekonda kuuluv peente püstiste või kaarduvate okstega põõsas (Hariduskeskus). Ta on äärmusliku külmataluvusega liik. Ta on kiirekasvuline ja väga vähenõudlik, 2-3 m kõrgune laiutav põõsas. Suvel kannab siberi kontpuu lopsakaid lehti, aga talvel elustavad lumist aeda tema tulipunased kuni mustjaspunased võimsad võrsed. Õisikud on valged, viljakobarad samuti valged või isegi sinised. Siberi kontpuul esineb palju eri värvikombinatsiooni lehtedega sorte. Erinevatel sortidel on ka erinevat värvi talvised võrsed (Hansaplant). Lehed on vastakud terveservalised lihtlehed, munajaselliptilised, teritunud tipuga, ümardunud alusega, 5-10 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt sinakasvalged, karvased. Külgrood suunatud lehe tipu suunas. Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel on lehed lillakaspunased. Siberi kontpuu õitseb mais,
annaabi.ee 
