Vene aeg Eestis Pärast Põhjasõda elas Eestis 120- 140 000 inimest Kirikud olid metsa kasvanud Põllud kasvatati söödis (vilja ei kasvatatud) Koduloomi ei olnud Mõisad nägid välja nagu rehielamud Siiski taastus maa sellest kiiresti, kuna sõjale järgnes pikem rahuaeg 18.sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba 500 000 Mõisa- ja põllumajandus Põllumajanduse taastamine põhines viljakaubandusel Tollivaba kauplemisõigus soodustas vilja väljavedu Rootsi Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule sai viin Roseni deklaratsioon Talupojad, kes ei olnud rahul oma elamistingimustega, pöördusid toestuse saamiseks Peterburgi Kultuurimõjutused Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides
poolt. Teisalt oli Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, võimaldades samal ajal tihedamaid sidemeid LääneEuroopaga, mis tagas ühtekokku kiirema arengu, võrreldes Venemaa sisekubermangudega. o Põllumajandus. Põllumaj taastumisel oli peamine osa viljakaubandusel. Tollivaba kauplemise õigus soodustas jätkuvat vilja väljavedu Rootsi. Uueks viljatarbijaks sai Vene sõjavägi. Et vägesid odavamalt ülal pidada, keelas valitsus sageli vilja väljaveo, millega hinnad alla lasti. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin. Raiuti maha põlismetsi, et kütta viinakööke. Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes viidi samuti Peterburi turule. Sellega pandi
ajaks ametisse vastavalt kas maanõunike kolleegiumi või rae enese poolt. Teisalt oli Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, võimaldades samal ajal tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga, mis tagas ühtekokku kiirema arengu, võrreldes Venemaa sisekubermangudega. o Põllumajandus. Põllumaj taastumisel oli peamine osa viljakaubandusel. Tollivaba kauplemise õigus soodustas jätkuvat vilja väljavedu Rootsi. Uueks viljatarbijaks sai Vene sõjavägi. Et vägesid odavamalt ülal pidada, keelas valitsus sageli vilja väljaveo, millega hinnad alla lasti. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin. Raiuti maha põlismetsi, et kütta viinakööke. Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes viidi samuti Peterburi turule. Sellega pandi alus ulatuslikumale loomakasvatusele mõisas
annaabi.ee 
