mälestuspäeva auks (600 a.). Kadripäev aga Aleksandriast pärit naispühaku Katariina märtrisurma mälestuspäev. See naispühak pöörast legendi järgi 50 paganlikku filosoofi ristiusku umbes aastal 306. Tütarlapse pea raiuti maha, välja jooksis piim, seepärast sünnitavate naiste kaitseingel. Eestlastel sarnanes Mardi nimi ka muiste surnute nimetusena kasutusel olnud Mardusega. Mart - kerjuste patroon, Kadri - lammaste patroon. Mart annab hoogu viljakasvule ja Kadri sigivust karjale. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati tõrrest vaati. Mardipäev tähistas talve algust ja oli ühtlasi hingedeaja piirtähtpäev. Mardipäeval söödi mardihane, küpsetati vorsti ja verekäkke, pruuliti õlut, küpsetati karaskit. Mardipäev on meeste püha ja seda on seotud viljaõnnega. Mardipäev on ilmavanasõnades väga populaarne. Paljude vanasõnade taga peitub
et seda ei juhtu. See oli eelduseks ristiusu jumala vastuvõtuks. Sunnitud täitma katuliku kiriku kombeid, sidus rahvas need oma varasemate Arusaamade ja tõekspidamistega. Eestlastele meenutas pühakute ja reliikviate kultus nende senist usku. Mitmesuguste vaimude, haldjate ja jumaluste kujutamisse hakkasid ilmuma saksapärased jooned. Manatarka hakati üha enam nõiaks ja kuradi käsilaseks pidama. Pühakutelt loodeti kaitset ikalduste, haiguste, kiskjate vastu ning toetust viljakasvule ja karja sigivusele ning soodsa ilma saamiseks. Salaja ohverdati siiski ka vanades ohvripaikades. Kirikutest said populaarsemaiks ohverduspaikadeks Saha kabel Tallinna ja Risti kabel Viljandi lähedal. Pühakukultus segunes paganlike joontega: arvati, et Tõnn (loomade, eriti sigade kaitsja) on Antoniuse teisend. Usuti, et igal pühakul on inimeste või loomade kaitsjana kindel ülesanne. Eestlased kandsid pikka aega edasi vanu muinasaegseid nimesid (Asso, Ikkemeel, Meelitu, Toivelembi, ...).
annaabi.ee 
