kütuse kui ka keemiatööstuse toorainena. 15. juunil 1946. aastal sai põlevkivibasseini tähtsaim asula linna staatuse. Sellest hetkest on geograafilistel kaartidel Kohtla-Järve linn. Kohtla-Järve, linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas, Eesti põlevkivikeskus. Kohtla-Järvel on konstaablijaoskond, päästekomando. Paikneb tasasel Viru lavamaal põlevkivimaardlal (Kukruse lademe põhjaosas), linnaosade vahele jäävail viljakail aladel on põllud, niiskemates piirkondades metsad, niidud ja sood. Ahtme linnaosani ulatuvad kaitsealused Jõhvi linna park ja allee (41 ha) ning Tammiku puiestee (2,6 ha). Linnast põhjas paikneb Saka-Ontika paekallas (Ontika maastikukaitseala), kagus Kurtna järvestik (Kurtna maastikukaitseala) ja lõunas Jõhvi kõrgustik. Viivikonnast ja Sirgalast lõunas asuvad endiste Viivikonna, Sirgala ja Narva karjääri (nende liitmisel 1999 moodustati AS Eesti Põlevkivi Narva karjäär) alad,
looduselt kaasa saanud või mis on neil mingitel asjaoludel tekkinud -- ja et järelikult vastab see ka kirgedele, mis kannustasid neid hoolitsema oma vajaduste rahuldamise eest. Ma võiksin näidata, kuidas teadused ja kunstid sündisid ja edenesid Egiptuses koos Niiluse üleujutustega, või jälgida nende arengut vanas Kreekas, kus nad tärkasid, kasvasid ja lausa taevani tõusid Atika liivadel ja kaljudel, ent ei suutnud juurduda Eurotase20 viljakail kaldail; ma võiksin osutada, et üldiselt on Põhjamaa rahvad töökamad kui lõunamaalased, sest põhjamaalased ei saa elus niisama lihtsalt läbi ja seepärast näib, nagu oleks loodus tahtnud võimalusi tasakaalustada, andes põhjamaalaste vaimule selle viljakuse, millest ta sealse maapinna ilma jättis. Aga isegi kui me ei võta appi ajaloo ebakindlaid andmeid -- kellele poleks siiski selge, et kõik näib hoidvat metsinimest eemal kiusatusest mitte enam olla
annaabi.ee 
