sellist. Neljapäev on nagu nõidade pühapäev, siis nad teenivad oma peremeest saadanat iseäraliku hoolega. Iga suurema püha laupäeva öösel peavad nad usinasti oma ametit. Jõulu-, uusaasta- ja jaaniööl pühitsevad nad oma pidusid, käivad koosolekutel, aga ei unusta ka kurjategemist. Nt. Jaaniöösel määrivad nad nõiavõiet kaevudele, ustele, väravatele jne. See tekitab haigusi ja isegi surma inimestele ning toob kaasa viljaikaldust. Nõiad viskavad loomade ligidale nõiutud lihatükke, neile sellega kahju soovides. Majapidajad peavad ettevaatlikud olema sellistel päevadel. Kui nõial õnnestub nõidus-aineid kuhugi sokutada, tuleb need kohe ära põletada. Sellega valmistab ta nõiale kohutavat valu, mida nõiakunstid ei suuda kõrvaldada. Nõiavõidega määritud kohtadelt tükid peab ära raiuma ja tulle heitma. * Nõiad teevad tavaliselt saunas tõbesid ning targad arstivad neid seal, katsudes nõidust tühjaks teha
Venemaal suurusjärgus 200 000 eestlast, 1/5 eesti rahvastikust. Üle 300 asunduse, kõige suurem koloonia oli Peterburis, umbes 50 000 eestlast. Peamisteks põhjusteks olid rahvastiku kiireloomuline juurdekasv, sellest tingitud maa puudus. Talupoegade raske olukord, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik. Sotsiaalne käärimine Talurahva vastuhakud 1840. aastate algul Eriliselt tuntav talurahva olukorra halvenemine, mis tingitud eelkõige rasketest ilmaoludest, mis põhjustasid viljaikaldust. 1840-1841 eriliselt rasked aastad. Levisid kuulujutud, püüti kinni haarata kõikvõimalistest õlekõrtest. Hakkasid levima jutud väljarändamisest, et kuskil Lõuna-Venemaa, soojal maal on võimalik saada maad. Talupojad hakkasid liikuma Riiga, Liivimaa kubermangu keskusesse, ja soovisid saada luba väljarändamiseks. Kubermanguvalitsus hindas seda mässamise vormiks, talupoegi hakati karistama, Liivimaa maakondadesse paigutati sõjaväeosad, et rahvast rahustada
annaabi.ee 
