raskesti haavata. Püssi tule all laiali jooksnud talupojad pidasid veel järgmisel päeval plaani minna Peterburist õigust otsima, kuid 4. oktoobril kohale saabunud uus sõjaväeüksus sundis neid edasisest vastuhakust loobuma. 1806. a veebruaris sai 32 vastuhakkajat Tallinnas raekoja ees kätte peksukaristuse ja paljusid neist ootas ees sunnitöö Siberis. 2. 1841. a Pühajärve sõda Nii nimetatakse 1841. aasta septembris Pühajärve mõisas toimunud talupoegade ülestõusu. 1840. aasta viljaikaldusest tulenev näljahäda oli talurahva meeleheitele viinud ning levisid kuulujutud, et Lõuna-Venemaal jagatakse tasuta viljakat maad. Paljud talumehed läksid Riiga väljarändamise luba taotlema, kust neile olukorda selgitati ja koju tagasi saadeti. Hoolimata selgitustööst ei rahunenud ülesköetud talurahvas maha ning aadlikud küsisid sõjaväelt abi. Väeosade saabumine aga suurendas veel usaldamatus mõisnike vastu, enamik uskus et riik soovib nende elujärge
aastal ja sellele järgnevad kahel-kolmel aastal. Selle taga on majanduslikud põhjendused. Inimene külakeskkonnas ei teinud vahet erinevatel kirikutel, ei maksa arvata, et oluline usuline ärkamine toimunud oleks. Inimene kui selline pidas end kirikuinimeseks. Mis vormis see kirik oli, oli paljudele ükspuha. Vene õigeusul käis sinna juurde ka toredus, sära, atribuutika, kuldne läige, see kõik avaldas paljudele kindlasti muljet. 1840. aastate keskpaigas võime rääkida järjekordsest viljaikaldusest. On väga kehvad ilmad, permanentsed vihmad, vili ikaldub. Nii inimesed kui loomad jäävad nälga, tulevad ka mitmesugused taudid, mis käivad nii inimesi kui loomi kimbutamas. Talv aga oli väga külm (1845?). Nälgivad inimesed kannatavad topelt, hakkavad surema. Eelkõige surevad vaesemad inimesed, kes on vanad ja põdurad. Levivad haigused aga võtavad lapsi. .. Nikolai I teatab, et tal pole midagi selle vastu, kui seda soovivad Liivimaalased õigeusku üle tahavad tulla
annaabi.ee 
